Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud
) § 11 lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. T. Širinov on esitanud halduskohtule erinevate Tartu Vangla toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlused, sealhulgas taotlused nr 2, 3, 4, 8 ja 11 on esitatud kahju hüvitamiseks seoses Tartu Vanglas osutatud tervishoiuteenusega. Siinkohal märgib kohus ka, et taotlused nr 2 ja 8 on kattuvad, ühe ja sama episoodi eest on nõutud kahel korral kahju hüvitamist. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning 21.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Ka kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Tural Širinovi kaebuse taotluste nr 2, 3, 4, 8 ja 11 näol on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, viidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes
lg 4 tagastab kohus Tural Širinovi kaebuse taotlused nr 2, 3, 4, 8 ja 11 halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tural Širinovil on õigus nende taotluste osas oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. 2 3.
lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebaja on esitanud kohtule vastavalt
S § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb vangistusseadus vangla tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata jäetud. Tartu Vangla on vastuseks kohtu päringule teatanud, et Tural Širinov on esitanud 03.10.2011 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 3-30/289 seoses 04.07.2011 kirjale vastamata jätmisega, vangla sisekorraeeskirjadega tutvumise mittevõimaldamisega, valeinfo edastamisega arsti vastuvõtule registreerimisel ja nõuetekohase arstiabi osutamata jätmisega, nimetatud kahjunõue on hetkel menetlemisel. Ajalehtede tellimise ja dušši kasutamise korra küsimust ei ole T. Širinov oma taotluses puudutanud. Kaebusest nähtub, et T. Širinov on kaebuse koostanud 22.08.2011, taotluse vanglale on kaebaja esitanud 03.10.2011, so hilisemalt kui pöördus kaebusega kohtusse, seega on kaebaja kohtusse pöördunud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata. T. Širinovi taotlus on vangla menetluses, samuti ei ole vangla vastusest lähtuvalt vanglale esitatud taotluses kajastatud kõiki küsimusi, mis on toodud kaebuses. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei ole kohtul võimalik T. Širinovi kaebust taotluste nr 1, 5, 6, 7, 9 ja 10 osas menetleda ja kaebus kuulub selles osas
5. Lähtudes eeltoodust kuulub Tural Širinovi kaebus haldusasjas nr 3-11-2048
4. Kohus selgitab, et
lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine isikult õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Roby Koik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.