järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled sõlmisid 06.01.2009 mobiiltelefoni müügilepingu (t. lk 6-7). Hageja väitis kohtuistungil, et telefon töötas normaalselt pool aastat. 22.07.2009 pöördus hageja kostja poole, põhjusel, et telefoni kasutamisel tekkisid probleemid. Ekraan kustus iseenesest. Selleks, et ekraan tööle saada tuli vajutada mitmetele nuppudele, misjärel telefon otsis kaua võrku. Kui valida käsitsi telefoninumber jäi see ekraanile alles ja ei kirjutanud, et „kutsub“. Kontrolli käigus hageja poolt avaldatud viga ei esinenud. Profülaktikaks laeti telefonisse uus tarkvara. Teistkordselt pöördus hageja kostja poole 16.03.2010. Probleemiks oli kõlari ragisemine ja kinnikiilumise viga. Hooldustöödel vahetati välja kõlaridetail ja tavapärase hooldustööna uuendati tarkvara (t. lk 54). Uuesti pöördus hageja kostja poole 14.12.2010 avaldusega, milles soovis temale müüdud telefoni asendamist või selle väärtuse kompenseerimist. Hageja väitis, et telefoni kõlar krabiseb aegajalt, kuuldavus väga halb, laadija ei tööta korralikult, menüüs liikudes kiilub kinni ja siis liigub ühelt ikoonilt teisele aegumisega. Kostja korraldas mobiiltelefoni põhiplaadi ja laadija remondi ning oli 03.01.2011 valmis tagastama mobiiltelefoni hagejale (t. lk 13). 2 Vastavalt
lg 4 on antud asjas tegemist tarbijamüügilepingulist tuleneva vaidlusega.
lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi 2. lõike punkt 6 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijale müügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
lg 1 sätestatu kohaselt vastutab müüja põhimõtteliselt igasuguse müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis müüdud asjal on selle üleandmise hetkel ostjale või mis tekib asjale pärast selle ostjale üleandmist müüjapoolse kohustuse rikkumise tagajärjel (
lg 3).
lg 2 kohaselt vastutab tarbijamüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijamüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Hageja pöördus hagiga kohtusse pärast kahe aasta möödumist asja temale üleandmist, mistõttu
Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole tõendatud, et asjal oleksid esinenud puudused selle üleandmisel ostjale, et hilisemad väidetavad puudused ei ole tekkinud asja kasutamise käigus toimunud välise mõjutuse tõttu vaid on tekkinud kostjapoolsete kohustuste rikkumise tagajärjel. Hageja enda väite kohaselt töötas telefon umbes pool aastat normaalselt. Kuigi hageja pöördus 22.07.2009 kostja poole väidetava tootja poolse puuduse tuvastamiseks, viga telefoni juures ei avastatud. Profülaktikaks laeti telefoni uusim tarkvara. Tarkvara uuendamist aga ei saa käsitleda müüdud asja, telefoniaparaadi, puudusena. Seejärel hageja kasutas mobiiltelefoni kuni märtsini 2010, mil väidetavalt jälle tekkisid probleemid, kõlari ragisemine. Teistkordsel hooldustöödel vahetati välja kõlaridetail ja C902 Co-Brand Label Cybershot ning uuendati tarkvara. Kostja väite kohaselt tekib mikrofoni ja kõlarite heliseadistamise defekt enamusjaolt sinna sattunud mustusest (tolm, mustus, metallpuru jne.). Kostja vastusest Tarbijakaitseameti järelpärimisele nähtub, et C902 Co-Brand Label Cybershot on telefoni esipaneeli allosas asuv korpuse detail (etikett „Cybershot“ kirjega). Tegemist on telefoni välimust puudutava detaili asendamisega. Kuna kõlari ragisemine ilmnes rohkem kui aastase kasutamise järel, siis ei saa sellest kuidagi järeldada, et see puudus oli olemas asja ostjale üleandmise ajal või see oleks põhjustatud kostjapoolse lepingulise kohustuse mittetäitmisest. Pigem oli põhjuseks kasutamise käigus esinenud väline mõju. 3 Pärast hooldustööde tegemist kasutas hageja telefoni kuni detsembrini 2010, mil leidis, et kõlar ragiseb jälle, kuuldavus halb, laadija ei tööta korralikult, vaja sättida juhet, aegajalt kiilub menüüs liikudes kinni. Kostja väite kohaselt teostati mobiiltelefonil garantiikorras põhiplaadi remont ja parandati laadija connector, mille ühendusrikke võis põhjustada selle väärkasutus. Kostja on hagejale 03.01.2011 teatanud, et telefon on korras ning hageja võib selle kätte saada. Hageja mobiiltelefoni järele ei ilmunud, vaid esitas nõude toote asendamiseks või kompenseerimist. Kõik hooldustööd on teinud kostja garantiikorras. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele (hooldustööde saatelehed, tööde kirjeldus) ei ole tõendatud mobiiltelefoni mittevastavus lepingutingimustele selle üleandmise hetkel hagejale. Samuti ei ole tõendatud, et hiljem tekkinud väidetavad puudused olid tekkinud kostjapoolse kohustuse rikkumise tagajärjel. Sellest tulenevalt puudub kostjal müüjana kohustus asendada käesoleval ajal väidetavalt töökorras mobiiltelefon uue vastu või kompenseerida müügihind. Hagejal on õigus töökorras mobiiltelefon kätte saada kostja kontorist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.