Obsah (6)

§ 76§ 186§ 11§ 637§ 197§ 113

2-10-33346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2011. a kell 14.00 tsiviilkantselei

§ 76

lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 186p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega.

Kohtu hinnangul on kostja 01.09.

1. a sõlmitud ning kuni 31.08.
2. a. poolte vahel kehtinud haridusteenuste osutamise lepingu nr 022 kohaselt täitnud, mistõttu puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu nimetatud lepingu alusel. Kuivõrd leping oli juba 31.08.
3. a lõppenud ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hagejal tekkis uuesti nõudeõigus kostja vastu 2007/2008 ja 2008/2009 õppemaksu tasumiseks nimetatud lepingu alusel. Tähtajaline leping lõpeb tähtaja saabumisega. Kohtu hinnangul ei ole haridusteenuse osutamise leping selline tähtajaline leping, mis võiks tähtaja möödudes muutuda tähtajatuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja töötas MTÜ E kuni 01.09.
4. aastani. Kostja väitel vastavalt alates
5. a kehtivale korrale õppisid õpetajate lapsed tasuta või pidid maksma oma laste õppimise eest osalise tasu. Tavaliselt õpetajad tasusid oma laste õppimise eest sularahas MTÜ E sekretärile, mille kohta tehti sissekandeid kassaraamatus, mis asus sekretäri juures. 2007/2008 õppeaasta eest tasus kostja 12 500 krooni sularahas eragümnaasiumi sekretärile. Asjaolu, et kostja on tasunud 2007/2008 õppeaasta eest 12 500 krooni tõendab ka Maksu- ja Tolliameti väljastatud tõend (tl 76). Kuivõrd kostja on endale 15.05.
6. a kokkuleppega võtnud kohustuse tasuda hagejale 12 500 krooni (tl 52) ning on selle kohustuse ka täitnud, puudub hagejal kohtu hinnangul nõue kostja vastu

§ 186p 1 alusel.

Pooled ei vaidle, et kostja on 2008/2009 õppeaasta eest 9 000 krooni tasunud (tl 81, 172). Kostja on hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel nõustunud hagejale tasuma 2008/2009 õppeaasta eest 18 000 krooni (tl 53). Pooled leppisid kokku, et ülejäänud 9 000 krooni tasaarvestatakse sellega, et kostja abikaasa teeb koolis tasuta töid. Kohtule on esitatud teostatud tööde akt, mille kohaselt P OÜ on üle andnud ja hageja on vastu võtnud 30.08.2008. a laste mänguväljaku remonttööd summas 20 355 krooni (tl 171). Hageja väitel ei ole töid ega tasaarvestust toimunud, kirjalikke tõendeid selle kohta ei ole (tl 81). Kohus hagejaga ei nõustu.

§ 11

lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida ka suuliselt.

§ 637lg 1 kohaselt on töövõtuleping tasuline leping.

Juhul kui pooled ei ole tasu suuruses kokku leppinud loetakse, et töö tegemise eest võlgnetakse tavaline tasu. Kuivõrd hageja mänguväljaku remondi eest tasunud ei ole, tuleb kohtu hinnangul veenvaks pidada kostja selgitust, et toimus tasaarvestus hageja ja kostja vahel.

§ 186p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega.

Kohtu hinnangul ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimiseks ja selle õiguse teostamiseks vajalik kirjalik leping. Tasaarvestus on

§ 197

lg 1 kohaselt tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigus, mille teostamiseks on vajalik vastavasisulise tahteavalduse tegemine teisele poolele. Tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kehtivaks selle kättesaamisel teise poole 3 poolt. Seadus ei kehtesta tasaarvestuse avaldusele vorminõudeid, mistõttu võib kohtu hinnangul selle teha ka suuliselt. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõuded aegunud, kuivõrd leping on lõppenud juba 31.august

1. a. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja nõuded, mis tulenevad poolte vahel 01.09.
2. a kuni 31.08.
3. a kehtinud haridusteenuste osutamise lepingust nr 022, on aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 12.07.
4. a, seega pöördus hageja kohtusse hilinenult. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude lepingu p 5.
5. alusel, mille järgi hagejal on õigus arvestada viivist 10 krooni päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 16.05.

1. a kuni 30.11.
2. a summas 9 290 krooni. Kostja leiab, et viivisenõude esitamine ei ole põhjendatud. Kostja väitel on viivisenõue aegunud. Kokkulepped 2007/2008 ja 2008/2009 õppemaksu tasumiseks, viivise tasumist ei sisaldanud. Kuivõrd haridusteenuste osutamise lepingust nr 022 tulenevad põhinõuded on aegunud, on kohtu hinnangul TsÜS § 144 tulenevalt aegunud ka viivise nõue. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4