← Eesti

2-10-42493/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2011.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-10-42493 Tsiviilasi MOÜ (likvideerimisel) hagi JG vastu võla 1.853,44 euro, intressi 3% kuus perioodi 12.03.2007 kuni 12.09.2008 eest, viivise alates 12.04.2007 10% päevas täitmata kohustustelt summas 1.853,44 eurot ja menetluskulude väljamõistmiseks Hagi hind 1853,44 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MOÜ (likvideerimisel) (rk XXX asukoht XXX); hageja esindaja Riho Siil; Kostja JG(ik XXX, asukoht XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta rahuldamata MOÜ (likvideerimisel) hagi JG vastu võla 1.853,44 euro, intressi 3% kuus perioodi 12.03.2007.a. kuni 12.09.2008.a eest, viivise alates 12.04.2007.a 10% päevas täitmata kohustustelt summas 1.853,44 eurot ja menetluskulude väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
  2. MOÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
  3. JG menetluskulud jätta MOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik, hageja nõue ja asjaolud
  4. OÜ M esitas 15.02.2011.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles ta palus JMja JG välja mõista solidaarselt põhinõude katteks 26.458.- krooni ja kõrvalnõuete katteks 25.000.- krooni.
  5. Kuna JGesitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja JM ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti OÜ M maksekäsu kiirmenetluse avaldus JM ja JGvastu hagimenetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
  6. Hagimenetluses esitas M OÜ nõude üksnes JG vastu ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse katteks 1853,44 eurot, intressivõlgnevuse katteks 1000,85 eurot ning viiviste katteks 1853,44 eurot. Hageja väidetel sõlmiti OÜ M ja JG vahel käendusleping nr 60 AM, millega JG käendas JM poolt hagejalt võetud laenu summas 1853,44 €. Kuna kostja on võtnud omale käenduslepinguga kohustuse täita kõik JM tähtajaks täitmata kohustused viie päeva jooksul pärast nõudeavalduse saamist võlausaldajalt ja JM oma laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud ei ole, on kostja kohustatud JM täitmata kohustused hageja ees täitma.
  7. Oma nõude tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: käenduslepingu nr 60 AM, laenulepingu nr 60 AM, laenulepingu maksegraafiku, kassa väljamineku orderi
  8. märtsist 2010.a., postisaadetise väljastusteatise, ning JG ja JM laenutaotlused OÜ-le M Kostja vastuväited.
  9. Kostja vastuväidete kohaselt JM tegelikult laenu OÜ-lt M ei saanud. Kadaka tee 86 A oli automüügiplats, kust JM ostis omale 0.- kroonise sissemaksega auto ning JGkäendas seda lepingut. Kostja väidetel kirjutas ta alla lepingule seda läbi lugemata. Nad said JM auto kätte ja lahkusid sealt. Kuna JM jäi maksete tagasimaksmisega hätta, võeti temalt auto ära.
  10. Kostja tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
  11. Hageja nõue kostja vastu tugineb poolte vahel sõlmitud käenduslepingust nr 60 AM (t/l 37), millega kostja käendas laenulepingut nr 60 AM, millega JM sai hagejalt väidetavalt laenu 1853,44 eurot (t/l 38). Tulenevalt asjaolust, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning, et TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, mis tähendab, et kohus kohaldab õigust omal algatusel. Sellisele seisukohale, on Riigikohus asunud oma otsustes nr 3-2-1-41-09, p 13 ja nr 3-2-1-8-08, p
  12. 2
  13. Kohus on seisukohal, et JM ja OÜ M vahel sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping ning OÜ M ja JG vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 143 tähenduses, kuna JGoli hagejaga lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 sätestatu kohaselt. Tulenevalt asjaolust, et VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui lepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat ning nimetatut poolte vahel sõlmitud käenduslepingus kokku lepitud ei olnud, on poolte vahel
  14. märtsil 2007.a. sõlmitud tarbijakäendusleping nr 60 AM, tühine. Kuna tühisel tehingul ei ole Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 84 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi, ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Nimetatud põhjustel jätab kohus OÜ M hagi JG vastu rahuldamata jätta. Tõendid, mis kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata.
  15. Kohtuotsuse tegemisel jätab kohus arvestamata TsMS § 238 lg 1 ja 5 kohaselt ning põhjusel, et need tõendid ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust hageja poolt esitatud järgmised tõendid: laenulepingu maksegraafiku, kassa väljamineku orderi
  16. märtsist 2010.a., postisaadetise väljastusteatise, ning JG ja JM laenutaotlused OÜ-le M Menetluskulude jaotamine.
  17. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
  18. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, §-st 124, mille kohaselt on rahalise nõude hagihinnaks nõutav rahasumma ja TsMS § 133 lõikest 1, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi võla 1.853,44 euro, intressi 3% kuus perioodi 12.03.2007 kuni 12.09.2008 eest ja viivise alates 12.04.2007 10% päevas täitmata kohustustelt summas 1.853,44 eurot väljamõistmiseks, on tsiviilasja hinnaks 1853,44 eurot. Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.