Obsah (11)

§ 174§ 1741§ 415§ 317§ 142§ 420§ 442§ 187§ 144§ 163§ 150

Tsiviilasi nr 2-11-4498 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (

§ 142lg 1, 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hageja on hagis taotlenud kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste väljamõistmist summas 47,93 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutusteks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Seega on sisuliselt tegemist hageja menetluskuluga

§ 144

p 7 mõttes, mille väljamõistmist kostjalt oleks hagejal olnud õigus taotleda juhul, kui hagi samas nõudes oleks esitatud ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse lõpust arvates. Kohtu infosüsteemi (KIS) andmete kohaselt lõppes tsiviilasjas nr 2-10-7403 maksekäsu kiirmenetlus 18.09.2010 määruse tegemisega, kuid hagi on kohtusse esitatud 02.02.2011 (hiljem kui üks kuu). Seega on hageja kaotanud õiguse taotleda kostjalt kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude väljamõistmist vastavalt

§ 174lg-s 7 sätestatule.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 163lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4.

Kohus jätab hageja poolt antud kohtumenetluses tasutud riigilõivud kostja kanda ja hageja muud menetluskulud tema enda kanda.

§ 1741

lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 121,43 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv põhjendatud ulatuses, s.o 115,04 eurot, ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot). Kohus märgib, et tsiviilasja hinnast lähtudes oli hagejal kohustus tasuda hagilt riigilõivu 2 115,04 eurot, kuid hageja on tasunud 191,73 eurot. Seega on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist enam tasutud osas

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 alusel, näidates ära konto ja selle omaniku, kellele riigilõivu tagastamist soovitakse. Kohtunik 3