) § 173 lg 2 järgi kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist.
Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.
Vastavalt
lg 6 p 1 kohaselt juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu.
lg 2 kohaselt pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate üldkoosolek, määrates ka tasu suuruse ja maksmise korra. Pankrotitoimkonna liikme tasu ei määrata enne jaotusettepaneku kinnitamist kohtu poolt. PakrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotiseaduse (
) § 173 lg 2 järgi kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist.
Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.
Vastavalt
lg 3 on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast.
lg 5 kohustab haldurit avaldama teate kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 järgi, kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse.
lg 4 kohaselt ei vabastata haldurit pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ning tal on
§§-des 188–190 nimetatud õigused ja kohustused.
lg 6 kohaselt on kohtu poolt kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud. PnkrS § 189 lg 1 järgi kompromissi täitmise üle teostavad järelevalvet haldur ja pankrotitoimkond. Haldur on kohustatud esitama kohtule ja pankrotitoimkonnale igal aastal aruande oma tegevuse ja kompromissi täitmise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus, tutvunud halduri esitatud taotlusega ja tsiviilasja toimiku materjalidega, tuvastas, et REOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate üldkoosolek 09.05.2011 määranud pankrotitoimkonna liikmetele tasu
lg-s 2 sätestatut järgimata, enne jaotusettepaneku kinnitamist, mistõttu kohus leiab, et vastavalt
lg-le 3 tuleb 09.05.2011 üldkoosoleku otsus pankrotitoimkonnale tasu määramiseks jätta kinnitamata. Kohus on seisukohal, et pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmine ei ole põhjendatud, kuivõrd Pankrotiseadusest tulenevalt on pankrotimenetluse eesmärgiks eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud kompromiss, millega Osaühingu RE(pankrotis) juhatuse liige VL võtab enda kanda võlgniku kohustusi summas 28 556,77 € (tasub võlausaldajate nõudeid kokku summas 21 107,79 eurot ja hüvitab pankrotimenetluse kulud summas 7 448,98 €), ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 3
lg 6 p 1 kohaselt juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu.
lg 6 järgi, kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Käesolevas tsiviilasjas ei ole haldur tasu määramiseks taotlust esitanud. Võlgniku juhatuse liige on kompromissiga kohustunud tasuma pankrotihaldurile tasu (ja sellelt arvestatava sotsiaalmaksu) pankrotitoimkonna 09.05.2011 otsusega määratud summas 3865,32 €, millele lisandub sotsiaalmaks 1 222,98 € (kokku 4928,98 €), mistõttu kohus jätab käesolevas tsiviilasjas haldurile tasu määramata. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.