) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 alusel tuleb lepingut täita ning
lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning
lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
järgi on krediidileping leping, millega antakse teise isiku kästusse krediiti ja teine ohustub selle tagastama ning tasuma kasutatud krediidilt intressi ning lg 3 alusel kohaldatakse sellele laenulepingu sätteid.
lg 1 p1-2 alusel võib krediidiandja lepingu ennetähtaegselt üles öelda, kui krediidisaaja ei tagasta laenu kokkulepitud osade kaupa ja on viivituses 2 osamaksega, ei maksa intressi ja nõuda kohest laenu tagastamist.
Leping lõpeb
Vaidlustamata asjaolud: -27.05.2009 sõlmisid pooled arvelduslaenulepingu , -Pank hagejana võimaldas kostjale laenulimiidi 191,73 eurot, -laenulimiidi kasutatud osa tuli tagastada lepingu p 3.2.
Kostja jättis ülalviidatud tähtajaks 06.01.2010 laenu tagastamata, intressi ja lepingu pikendamise tasu maksmata ning rikkus lepingut, mis on kohustuse rikkumine
Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustusi ning sõltumata 05.08.2010 tehtud hageja hoiatusest võlg maksta 24.08.2010, seda ära ei tasunud, siis oli hageja õigustatud
lg 1 p 4 ja § 399 lg 1 p1-2 alusel lepingu üles ütlema alates 25.08.2010, mil leping lõppes (
Lepingu lõppemise tõttu on hagejal õigus nõuda
lg 1 p 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja § 399 lg 1 p 1-2, § 401 lg 1 alusel krediidi tagastamist ning intresside maksmist, lepingujärgse tasu maksmist
lg 1 p 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi ning lepingulist viivist
Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediit 180,23 eurot, intress 27,91 eurot, lepingu pikendamise teenustasu 6,39 eurot ja tagastamata laenult viivist 26,08 eurot välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda protsendina võlalt viivist kuni põhivõla tasumiseni Hageja taotleski viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 18.05.2011 kuni põhivõla tasumiseni 19% aastas põhivõlalt 180,23 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt
MS § 367 järgi viivis välja mõista põhivõlalt 180,23 eurolt 19% aastas alates hagi esitamisest 18.05.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja väide, et ei soovi asja arutamist kohtus, ei anna alust jätta hagi rahuldamata jätta, kuna hageja on võimaldanud kostjal oma võlg enne lepingu ülesütlemist ära tasuda, mida kinnitab hageja esitatud võla teatis ja lepingu ülesütlemise hoiatus 05.08.2010 nr XXX ja mille järgi oli kostjal selleks aega kuni 24.08.10, so enam kui 2 nädalat. Kostja ei ole väitnud, et võlg oleks varasemalt enne kohtusse pöördumist hagejale ära tasutud. Seega oli hageja õigustatud oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse pöörduma. Kostja väited sellest, et ta on dekreetpuhkusel, tema ülalpidamisel on veel üks laps, et tal puuduvad vahendid võla tasumiseks, ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Võlgnik vabaneb kohustuse täitmisest siis kui rikkumine on vabandatav, mis on
Faktilised rahalised raskused ei ole vääramatu jõud
lg 2 järgi, mis teeks rikkumise vabandatavaks ning võimaldaks jätta kostjal kohustuse täitmata. Eeltoodu alusel kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista krediidivõlga 180,23 eurot, intresse 27,91 eurot, viiviseid 26,08 eurot ja lepingu tasu 6,39 eurot ning alates 18.05.2011 põhivõlalt 180,23 eurot viivist 19% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Lihtmenetluse otsuse tunnistab kohus TsMS § 405 lg 1 p 10 ja § 468 lg 1 p1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamata täitmisele. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 1 järgi arvestatakse hagi hinda põhinõue järgi ning lg 2 alusel ei ole hagihinnas kõrvalnõuded, milleks on intress, viivis ja kulude nõue, mille summa ei ületa põhinõuet. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks krediidivõla nõue ja lepingu pikendamise tasu (lepingu tasunõue ei ole kulutuste nõue TsMS § 133 lg 2 järgi) nõue kokku summas 186,39 eurot. Menetluskulud TaMS § 162 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus ning TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel tasutud lõivu 15,98 eurot (kokku 63,91) eurot. Märgitud summad on tasutud vastavalt 03.11.2010 750 krooni ehk 47,93 eurot ja 17.05.2011 15,98 eurot (m/k 8512). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 162 lg 1 ja § 405 lg 1 p 3 alusel riigilõivu 63,91 eurot. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.