lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Käesoleval juhul on kostja Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, hageja Eesti Vabariigi kodanik, kellel on elukoht Eestis, seega
Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse algatamise ajal. Pooled ei ole omanud ega oma ühist elukohta, pooltel on elukoht eri riikides ja pooltel on erinev kodakondsus, kuid arvestades asjaolu, et hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kelle peamine elukoht on Eestis, siis REÕS § 57 lg 4 kohaselt kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled on kinnitanud kohtule, et nende abielulised suhted on lõppenud ja nad ei näe võimalust poolte kooselu taastamiseks. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, seega tuleb poolte abielu lahutada.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 2 sätete kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 319,55 eurot ja tasunud tõlke ja õigusabikulud, kostja menetluskulusid kandnud ei ole.. Kohus leiab, et selline kulude jaotus ei ole õiglane. Õiglane on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdselt.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.