← Eesti

3-10-2551/67

Obsah (5)§ 21§ 24§ 92§ 93§ 84

MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 26. september 2011. a, Tallinn 3-10

§ 21lg 5, § 24 lg 1 p 2).

  1. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
  2. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 24lg 3, § 471).

ASJAOLUD

  1. Tallinna Halduskohtu menetluses on aiandusühistu Jägala kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse
  2. augusti
  3. a piiride kulgemise ettepaneku tühistamiseks ja Jõelähtme Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpuleviimise ettekirjutuse tegemiseks.
  4. Kohus arutas asja kohtuistungil
  5. aprillil 2011, mille järel pooled alustasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Jõelähtme Vallavalitsuse lepinguline esindaja teatas
  6. septembril 2011 kohtule, et vastustaja kulul on vaidluse all olnud katastrimõõdistused lõpetatud ning piiriprotokollid ja katastriüksuste plaanid on esitatud allkirjastamiseks aiandusühistule. AÜ Jägala seaduslik esindaja esitas
  7. septembril 2011 avalduse kaebusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Vastustaja teatas
  8. septembril 2011, et nõustub menetluse lõpetamisega ning ei taotle menetluskulude väljamõistmist. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest.

§ 21lg 1 alusel 1

(2)on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Kaebaja on esitanud kaebusest loobumise avalduse; kohus on kaebajale selgitanud kaebusest loobumise tagajärgi ja kaebaja kinnitab, et on neist teadlik (tl 129). Vastustaja on menetluse lõpetamisega nõus (tl 134). Seega saab haldusasja menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 24lg 2 teine lause).

4.

§ 92

lg 6 kohaselt kannab kaebuse esitaja kohtukulud, kui menetlus lõpetatakse kaebusest loobumise tõttu.

§ 93

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 5. Kui riigilõivu suurus on enam kui 12 eurot (200 krooni), tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest (

§ 84lg 5 p 2).

Kaebaja ei ole kohtu selgitusele vaatamata riigilõivu tagastamist taotlenud ja sellise avalduse esitamine ei ole ka kohustuslik. Kohus kordab siiski, et tasutud riigilõivust poole tagasi saamise soovi korral tuleb kohtule esitada riigilõivuseaduse § 12 – 15 nõuetele vastav taotlus (vt ka

  1. septembri
  2. a kohtumääruse punkti 4). Haldusasja toimikus olevast maksekorraldusest (tl 35) nähtub, et kaebuse esitaja eest on riigilõivu tasunud Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ. Vandeadvokaat Marit Toom teatas
  3. augusti
  4. a e-kirjaga (tl 116) kohtule, et advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous volitused kaebaja esindamiseks on vastavalt kokkuleppele lõppenud. Seega on advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous käesoleval hetkel menetlusväline isik. Kohus selgitab siinkohal täiendavalt, et kui menetlusosalise eest on riigilõivu tasunud menetlusväline isik, siis menetlusosalise taotluse alusel on võimalik menetluskulud tema kasuks välja mõista ka selliselt, et raha kantakse menetlusvälise isiku arvelduskontole (vt Riigikohtu
  5. juuni
  6. a otsus nr 3-3-1-24-10, p 23). Seega Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous arvelduskontole on võimalik pool tasutud riigilõivust tagastada vaid juhul, kui AÜ Jägala seda kohtule esitatud avalduses selgesõnaliselt taotleb. Monika Laatsit 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.