lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest.
lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise paranduse taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohta.
lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et poolte taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et seega ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled istungil avaldavad. Protokolli parandamise taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud poolte seisukohad ja väited, mida kirjalikes seisukohtades pole avaldatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale kolm arvet: 02.02.2010.a arve nr 884 summas 6 489,20 eurot (tlk 12-13), 02.02.2010.a arve nr 885 summas 5 670,09 eurot (tlk 14, tõlge tlk 15) ja 08.02.2010.a arve nr 886 summas 14 553, 45 eurot (tlk 16-17; tõlge tlk 1819). Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et kostja ostis hagejalt kaupu, kuid jättis nende kaupade eest esitatud arved nr 885 ja 886 tasumata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga arvetel nr 885 ja 886 märgitud kaupade saamiseks ostu-müügilepingut sõlminud, ostjaks oli SABS, kostja osutas vaidlusaluste kaupadega seoses SABS logistilist teenust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusaluseid kaupu kasutati Rootsis, T objektil, kus SABS oli peatöövõtjaks ja kostja alltöövõtjaks. Vaidlus puudub ka selles, et kostja müügiosakonna töötajaks oli ML. Asja materjalidele lisatud hageja seadusliku esindaja KS ja ML`i e-kirjavahetusest (tlk 7189, tõlked samas) nähtub, et hagejale esitati korduvalt tellimusi, sh on tellimuse täitmiseks edastatud joonised, samuti käsitleb nimetatud kirjavahetus tarnimise aja ja koha kokkuleppeid. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud kirjavahetus käsitleb hageja arvetel nr 885 ja 886 märgitud kaupu. 3 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui o piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et eelpool osutatud kirjavahetuse sisust nähtuvalt on vaidlusaluste kaupade tellijaks olnud kostja. Kostja väide, et ta tegeles vaid SABS poolt ostetud kaupade logistikaga ei ole kooskõlas kirjavahetuse sisuga, sest lisaks logistiliste probleemide lahendamisele on esitatud ka konkreetsed tellimused kaupade suhtes. Veenvust sellele väitele, et ostjaks oli kostja, lisab asjaolu, et peale tellimuste täitmist esitati arved tasumiseks kostjale (tlk 90-93). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja, saades vaidlusalused arved nõudis ostja osas arvete korrigeerimist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et koos vaidlusaluste arvetega esitatud arve nr 884 kostja tasus. Kostja on rajanud oma vastuväited peamiselt asjaolule, et 05.05.2010.a toimunud koosolekul (tlk 57-58, tõlge tlk 59-60), kus arutati ka T projektiga seotud kohustuste täitmist, on koosolekul osalejatena märgitud: tellija - AB S , tarnija – OÜ S. Samuti on kostja osutanud asjaolule, et SABS raamatupidamise väljavõttes (tlk 61-62) kajastuvad vaidlusalused arved nr 885 ja 886. Kohus on seisukohal, et kostja osutatud tõenditega ei saa veenvalt ümber lükata hageja ja kostja esindajate e-kirjavahetusest tulenevat vaidlusaluste kaupade osas tellimuse esitamist kostja poolt. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et T objektil oli SABS peatöövõtjaks ja kostja alltöövõtjaks, samuti on mõlemad äriühingud seotud ühiste omanikega, siis leiab kohus, et SABS raamatupidamisdokumentides kajastuv arvete 885 ja 886 tasumise kohustus ja 05.05.2010.a koosoleku protokollis kajastuv viitab kohustusega ühinemisele VÕS § 178 sätestatu kohaselt nagu on osutanud ka hageja. See asjaolu aga ei vabasta kostja kohustust tasuda ostetud kaupade eest. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna kostja ostetud kaupade eest esitatud 02.02.2010.a arvet nr 885 summas 5 670,09 eurot (tlk 14, tõlge tlk 15) ja 08.02.2010.a arvet nr 886 summas 14 553, 45 eurot (tlk 16-17; tõlge tlk 18-19) tasunud ei ole, tuleb hageja hagis nõutud summa 20 223,54 eurot eeltoodu alusel kostjalt välja mõista. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt vaidlusaluste arvete tasumisega viivitamise tõttu välja mõista viivised seisuga 15.08.2011. a summas 2 358,46 eurot ning viivised alates 16.08.2011.a edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Kostja avaldas, et viiviste arvestuskäigule ta vastu ei vaidle. 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 367 järgi võib viivisenõuded esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et kuna kostja arveid tasunud ei ole, siis on hageja viivistenõue põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.