lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja kulutused igakuiselt 300 eurot. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista seaduses sätestatud miinimumsummas alates 01.02.2011.a. Elatise palub kanda seadusliku esindaja arveldusarvele. Menetluse jooksul suurendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 250 eurot kuus. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulutused kokku 533,56 eurot kuus. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalike vastuväidete kohaselt on hagi esitatud mitte hageja huvide kaitseks, vaid hageja seadusliku esindaja eesmärgil rikastuda kostja arvel elatise nõudmise ettekäändel. Hageja seaduslik esindaja on saanud piisavalt vara lapse ülalpidamiseks ning seda ka tuleviku suhtes. Kostja on ümbervormistanud oma korteriomandi tasuta hageja seaduslik esindaja nimele ja on võimaldanud kasutada oma pangakontot. Seda ära kasutades vormistas hageja seaduslik esindaja korteriomandi edasi kolmanda isiku nimele, võttis kontolt välja suuremaid summasid, kui oli vaja lapse ülalpidamiseks. Nüüd, kui kostja vara on hageja seaduslikule esindajale üle läinud ning kostja töötuks ning eluasemeta jäänud, soovib hageja seaduslik esindaja kostjalt ära võtta viimase vara. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kui kohus hagi rahuldamata ei jäta, siis palub kostja vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohtuistungi protokolli parandamise taotlus Kostja esitas taotluse 01.07.2011.a. protokolli parandamiseks. Kostja on seisukohal, et protokollist puudub hageja seadusliku esindaja seletus, et tema arvates oli üldvolikiri kostja poolt välja antud temale ainult kostja poolt võetud laenu kustutamiseks. Hageja sellega ei nõustu.
lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest.
lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise paranduse taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohta.
lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et protokollis hageja lepingulise esindaja ja kostja lepingulise esindaja seletustest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et kostja andis hageja seaduslikule esindajale volikirja, millega sai tasuda kostja võetud laenu. Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei täpsustanud lepinguliste esindajate antud seletusi. Kostja taotluse lahendamine 15.08.2011.a edastas kostja taotluse tähtaja pikendamiseks täiendavate tõendite esitamiseks ja tõendite väljanõudmiseks. Kostja soovib täiendavate tõenditega tõendada, et kostja ema poolt on hageja seaduslikule esindajale ajavahemikul 01.01.1999-31.12.2005.a tehtud rahalisi ülekandeid. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esiteks leiab kohus, et kostjal on olnud piisavalt aega tõendite esitmiseks. Kostjale toimetati hagiavaldus kätte 2 07.03.2011 (tlk 17). 01.07.2011.a kohtuistungi protokollist nähtuvalt kooskõlastas kohus sh kostjaga tema seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaja. Arvestades kohtuistungi aega oli selleks 1,5 kuud. Teiseks peab kohus vajalikuks osutada, et eelkõige on kostja kohustus tema väidetest tulenevalt tõendada, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli kokkulepe elatise ettemaksmiseks. Asjaolu, et hageja vanemate abielu ajal ligikaudu ~10 a tagasi ühe vanema üleneja või mõni teine sugulane tegi ühele abielupoolele rahalisi ülekandeid, sellist kokkulepet veenvalt ei tõenda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et DV ja JV sündis XXX.a poeg AV. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Asjas puudub vaidlus selles, et laps elab oma ema JK(end perekonnanimi V ) ning käesoleval ajal kostja hagejale elatist ei maksa. Kostja väidete kohaselt on ta tasunud elatise ettemaksuna. Elatis on tasutud ette sellega, et hageja seaduslikule esindajale kinkis kostja korteriomandi, samuti sai hageja seaduslik esindaja kostjalt aastate jooksul suuremaid summasid, kui tal lapse ülalpidamiseks kulus. Hageja kostja eelnimetatud väidetega ei nõustu. Arvestades asjas esitatud tõendeid on kohus seisukohal, et elatise tasumine ettemaksuna ei ole tõendamist leidnud. Asjas puuduvad tõendid lapse vanemate kokkuleppe kohta, et hageja seaduslikule esindajale korteriomandi kinkimine ja temale rahaliste vahendite ülekandmine on käsitletav elatise ettemaksuna. Asja materjalidele lisatud korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (tlk 54-58) kohaselt kinkis kostja 04.09.2008.a. hageja seaduslikule esindajale korteriomandi aadressil XXX, Tallinn. Sama korteriomandi omandas DV oma emalt VV`lt (ka V ) sõlmitud kinkelepinguga (tlk 59-66). müügilepinguga (tlk 211-215) müüs hageja seaduslik esindaja temale ja tema eelmisele abikaasale kuulunud korteri aadressil XXX, Tallinn, korteri müügisummast sai hageja seaduslik esindaja 205 814 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et korteri müügisummast vähemalt 140 000 krooni kanti kostja arveldusarvele (tlk 291 p.3.1) Kostja konto väljavõttest nähtuvalt (tlk 87-115) on kostja poolt hageja seaduslikule esindajale aastate jooksul korduvalt raha üle kantud, kostja poolt antud volituse alusel on hageja seaduslik esindaja kostja kontolt raha välja võtnud, teinud sellelt ülekandeid ja sissemakseid, samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et hageja seaduslik esindaja on kostja kontole teinud ülekandeid selgitusega „krediti tagastamine“. Poolte vahel puudub 01.07.2011.a istungi protokollist nähtuvalt vaidlus ka selle üle, et hageja seaduslikku esindajat oli kostja volitanud saadud vahenditest tasuma kostja poolt võetud laenu tagasimakseid. Eelpooltoodud toimingutest nähtub, et hageja vanemate vahel olid nii abielu ajal kui aastaid peale abielu lahutamist erinevad varalised suhted. Nendest ei saa aga kohtu arvates järeldada elatise ettemaksmist. Asjas puuduvad igasugused veenvad selgitused, miks erinevate varaliste toimingute tegemisel ei viidatud väidetavale elatise ettemaksmisele. 3 Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on elatise etteulatuvalt tasunud, siis leiab kohus, et elatisenõue on esitatud põhjendatult. Poolte vahel on vaidlus selles, milline on elatise põhjendatud suurus. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal moodustab nimetatud summa suurus 139, 01 eurot. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Asja materjalidele lisatud Eesti Töötukassa teatise kohaselt (tlk 78) on kostja alates 13.12.2010.a töötuna arvele võetud. Kostja pangakonto väljavõttest (tlk 89-93) nähtuvalt on tema sissetulekuks 2011.a alguses olnud töötukassast makstud töötuskindlustushüvitis vahemikus 301,18 eurot- 730, 16 eurot. Eesti Töötukassa 21.06.2011.a otsuse (tlk 299-300) kohaselt moodustab kostjale makstav töötutoetuse päevamäär ajavahemikul 18.06.201115.09.2011.a summa 2,11 eurot päevas. Arvestades kostja sissetulekuid ja asjaolu, et töötuks olemine ei vabasta vanemat kohustusest oma alaealist last ülal pidada, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras s.o summas 139,01 eurot. Hagiavalduse täpsustuses esitatud väidete kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks 250 eurot. Asjas on esitatud tõendid, millest nähtuvalt hageja õpib MTÜ-s inglise keelt (tlk 259) ja osaleb treeningutel spordiklubis (tlk 258). Nende kulude tõttu on ilmne, et hageja ülalpidamiskulud ületavad summat mida mõlemad vanemad peaksid tasuma seaduses sätestatud elatise miinimumsummat arvestades (2x139,01 eurot). Samas tuleb arvestada asjaoluga, et nii hageja ema vastavalt Eesti Töötukassa teatisele (tlk 126) kui ka isa on töötud. Seega ei võimalda hageja vanemate sissetulekud kõikide (tlk 270) loetletud kulutuste tegemist. Hageja kulutusi tuleb piirata vastavalt vanemate võimalustele. Kuna seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 139,01 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.02.2011.a so 2 päeva võrra hagiavalduse esitamisest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Käesolevas asjas puuduvad kohtu arvates veenvad tõendid selle kohta, et kostja on hagejale vaidlusalusel perioodil elatist tasunud. Seetõttu leiab kohus, et tagasiulatuv elatisenõue 2 päeva eest on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt. 4 MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb 30 % ulatuses jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.