3-11-880/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-880 Otsuse kuupäev

1. juuli 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vadim Lebedevi kaebus Harku ja Murru Vangla vastu valeteabe levitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
4. augustini
5. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Halduskohtule saabus 07.03.
7. a Tartu Vangla kinnipeetava Vadim Lebedevi kaebus Harku ja Murru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel. Kahju tekitati kaebaja väitel tema kohta narkootikumide kuritarvitamisega seotud valeteabe esitamisega.
8. Tartu Halduskohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-11-573 ning tagastas kaebuse selle esitajale, kuna läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus. 06.04.
9. a pöördus V. Lebedev uuesti kaebusega kohtu poole, paludes lisada sellele haldusasja nr 3-11-573 materjalid ning võtta kaebus menetlusse, kuna vangla on ületanud seaduses ettenähtud 2kuulist vastamistähtaega. Kaebusele lisatud materjalide kohaselt on kaebaja esitanud 01.02.
10. a kahju summas 50 000 eurot hüvitamise taotluse Harku ja Murru Vanglale, kes on vastanud 05.04.
11. a teatega taotluses esinevatest puudustest ning andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tartu Halduskohus võttis 12.04.
12. a määrusega V. Lebedevi kaebuse menetlusse. Kaebuse põhjendused ja taotlused
13. Kaebuse kohaselt on Murru Vangla poolt
14. a koostatud iseloomustuses kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (ITK) esitatud valeinformatsioon kaebaja poolt narkootikumide tarvitamise kohta. Kaebaja sõnul on ta püüdnud välja uurida, kust pärineb informatsioon tema narkootikumide tarvitamise kohta, ning saadud teabe alusel on ta veendunud, et informatsiooni tema kui narkomaani kohta esitas Murru Vangla. See valeteave vapustas kaebaja sõnul
15. a teda ja tema lähedasi, närvivapustus ja šokk tõid kaasa tervisekahjustusi, samuti solvati sellega kaebaja au. Lisaks mõjutas see teave kaebaja ennetähtaegse vabanemise otsustamist, kuna kaebaja iseloomustus ja ITK saadeti ka kohtule. Samuti saatis vangla need dokumendid
16. a Eesti Vabariigi presidendi kantseleisse, kuna kaebaja oli esitanud palvekirja Eesti Vabariigi presidendile. Kaebaja taotleb Harku ja Murru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Vastustaja vastuväited
17. Harku ja Murru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebusest ei selgu, millega V. Lebedev tõendab, et vangla käsutuses olev informatsioon ei vasta tõele, samuti jääb kaebuse põhjal selgusetuks, kuidas siis kaebajale täpselt kahju tekitati ning milles see avaldus. Ainuüksi fakt, et V. Lebedev ei nõustu tema kohta koostatud iseloomustusega ei tähenda, et koostatud dokument oleks õigusvastane või tugineks valedele alustele. Kaebaja väidab, et ta pole narkomaan. Sellele väitele vastustaja vastu vaielda ei kavatse, kuna vastustaja ei ole üheski dokumendis kaebajat narkomaaniks nimetanud. Samuti ei kajastu üheski dokumendis, et vastustaja oleks kaebajat narkomaaniks pidanud või teda sellisena kohelnud. Viide V. Lebedevi narkootikumide (ja psühhotroopsete ainete) kasutamise kohta tuli kaebaja enda käest ITK koostamiseks läbiviidava vestluse ajal.
18. aasta ITK-s märgitakse, et „esmakordselt proovis mooni 25 a tagasi. On tarvitanud narkootikume ja süstinud periooditi. Väidetavalt viimased 6-7 aastat ei ole narkootikume tarvitanud.“ 13.05.
19. a iseloomustuses on märgitud: „NARKO: Eelmisest riskihindamisest pärineb informatsioon narkootikumide kasutamise kohta. Käesoleva hindamise hetkel läbi viidud vestluses kinnipeetav eitas narkootikumide tarvitamist. Isikut ei ole karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Seost kuritegude toimepanemise ja narkootikumide tarbimise vahel ei tuvastatud.“
20. Kriminaalasjas nr 1-10-82702 tehtud määrustest ei nähtu, et viide narkootikumide tarvitamisele oleks mõjutanud kohut teisiti otsustama. Kohus selgitas selles, et antud juhul ei kaalunud ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles vabastamisest keeldumist õigustavaid asjaolusid.
21. Vastustaja ei ole tuvastanud V. Lebedevile koostatud iseloomustuses ja ITK-s vastuolusid õigusaktidega. Iseloomustus ja ITK kajastavad peale ilmsete faktide ka ekspertide, hindamisrühma ning kriminaalhooldaja arvamusi, riskihindamise tulemusi ning kinnipeetava poolt vestluses avaldatud infot. Sellise info kogumine ja kasutamine on lubatav ning õigusaktidega kooskõlas. Vastustaja poolt koostatud dokumentidest on selgesti aru saada, et info pärineb isikult endalt ning vastustaja on ära märkinud ka selle, et kaebajat ei ole narkootikumide tarvitamise eest karistatud ning narkootikumide tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahelist seost ei ole tuvastatud. Vastustaja on avaldanud vaid 2 fakti, mille on kaebaja vanglale ise teatavaks teinud ning sellise info kontrollimise kohustust vanglal ei ole. Vastustajal puudub tahtmine ja vajadus kaebajat kuidagi laimata, eriti veel olukorras, kus vangla toetas V. Lebedevi ennetähtaegset vabastamist.
22. Kaebaja hea nime määrimine ja laimamine ei ole leidnud kinnitust. Selleks, et rääkida au teotamisest ja nime määrimisest peaks kaebaja tõendama, et tal oli hea nimi ning usaldus, mis vastustaja tegevuse tõttu nüüd kannatas ja temale kahju kaasa tõi. Eesti õigussüsteem on seisukohal, et õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada. Samas tuleb siiski hinnata tekkinud kahju ning ka seda, kas ja kuidas on taotleja tõendanud temale tekitatud kahju. Moraalse kahju eest määratav rahaline hüvitis peab olema mõistlik ja õiglane. RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja pole kaebuses välja toonud, kuidas ja milles täpselt temale tekitatud kahju avaldus ning kas peale fakti, et kaebaja ise arvab, et teda laimati, veel mõni asjaolu seda tõendab. Kuna kaebuse esitaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt põhjendamatu, tuleb see jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
23. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastuseks kaebajale osundab halduskohus, et kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud. Kui kahju tekkimine leiab tõendamist tuleb lahendada küsimus avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasusest ning tuvastada põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist ja vastustaja poolt õigusvastast käitumist.
24. Kaebaja on ebaõigete andmete väljastajaks ja mittevaralise kahju tekitajaks pidanud Murru Vanglat, kelle õigusjärglaseks on vastustaja. Halduskohus on vaidluse lahendamiseks vastustajalt välja nõudnud
25. a kaebaja kohta Murru Vangla poolt koostatud ITK ja iseloomustuse, millele kaebaja osundab kaebuses. Vastustaja poolt esitatud 03.09.
26. a koostatud iseloomustuse ja 26.08.
27. a kinnitatud ITK kohaselt ei ole kaebaja 6-7 aastat väidetavalt narkootikume tarvitanud. Halduskohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et vastustaja on kasutanud tingivat kõneviisi. Tingiva kõneviisi kasutamine viitab sellele, et vastustaja ei ole nende faktiväidete osas tuginenud objektiivsetele tõenditele. Vangla kinnitusel on andmed kaebaja poolt narkootikumide tarvitamise kohta saadud kaebajalt endalt. Halduskohtul ei ole alust kahelda vastustaja kinnituses, kuna tingiva kõneviisi kasutamine viitab vangla käsutuses olnud subjektiivsele tõendile, milleks olid kaebaja enda ütlused. Seega ei ole tõendamist leidnud vastustaja poolt valeinformatsiooni esitamine, nagu väidab alusetult kaebaja. Kuna vastustaja on kaebaja varasema narkootikumide tarvitamise kohta esitatud andmed saanud kaebajalt endalt, siis ei ole vastustaja poolt koostatud iseloomustus ja ITK ebaõiged seal sisalduvate 3 faktide osas kaebaja poolt varasemalt narkootikumide tarvitamise kohta. Kaebaja ei ole osundanud õigusaktile, mis keelab vastustajal ITK-des ja iseloomustuses andmete kajastamist kaebaja poolt narkootikumide varasema tarvitamise kohta. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole käitunud selles osas õigusvastaselt. Kuna vastustaja on kaebajalt saadud andmeid kajastanud õigesti, neid moonutamata, siis ei ole selliste andmete kajastamine ka kuidagi vastuolus aegumise printsiibiga, millele osundab kaebaja. Vastuseks kaebajale osundab halduskohus ka asjaolule, et kohtute infosüsteemis leiduvatest Harju Maakohtu 27.10.
28. a määrusest kriminaalasjas nr 1-08-13582, Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.
29. a määrusest kriminaalasjas nr 1-08-13582 ja Harju Maakohtu 31.08.
30. a määrusest kriminaalasjas 1-108270 ei nähtu, et kohtud oleks kaebaja jätnud vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamata seoses kaebaja poolt narkootikumide varasemalt tarbimisega. Määrustes puuduvad igasugused viited sellise asjaolu arvestamise kohta. Samuti ei nähtu kaebaja poolt esitatud Vabariigi Presidendi kantselei 16.04.
31. a vastusest kaebaja armuandmispalvele, et palve oleks jäetud rahuldamata seonduvalt kaebaja poolt varasema narkootikumide tarvitamisega. Vastuse kohaselt on Vabariigi President lähtunud kahest kohtuotsusest, mis on koos vastusega kaebajale tagastatud. Kaebaja õiguste rikkumise vastustaja poolt välistab ka Murru Vangla poolt 05.03.
32. a koostatud iseloomustus kaebaja kohta, milles on nenditud, et kaebajal ei ole alkoholi ja narkojoovet vanglas oleku ajal täheldatud. Kuna tõendatud ei ole vastustaja käitumise õigusvastasus ja kaebajale mittevaralise kahju tekkimine, tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 4