Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. ASJAOLUD Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt laenulepingust tulenevat võlgnevust. 15.01.2010. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxxxxxxxx. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 2914.37 eurot. Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 08.08.2010. a kuni laenutähtpäevani iga kalendrikuu 08. kuupäeval. Laenulepingu punkt 4.1. kohaselt lepiti intressimääraks kokku 18 % aastas. Lepingu p. 17.3.
MS § 367. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud
lg 1 kohaselt laenulepingu (tl 6-11).
lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Samuti sätestab
lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on
Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 45 600 krooni (2914,37 eurot). Lepingu punktide 4.3 ja 5.1 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama annuiteetgraafiku alusel koos intressiga osade kaupa iga kuu 8. kuupäevaks. Kostja laenu kokkulepitud graafiku kohaselt ei tasunud ning kostjapoolne lepingu rikkumine seisneb laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmises. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis AS X 05.08.2010.a kostjale laenulepingu ülesütlemise erakorralise teate (tl 12), millest nähtuvalt andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtaja hiljemalt 25.08.2010.a. 26.08.2010 a ütles hageja kostjaga lepingu üles.
lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kohtu hinnangul õigustatud kostjalt nõudma laenu tagastamist põhisummas 2907,98 eurot.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.
lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt lepingu p-le 15.5 ja 4.1 ning
lg 1 kolmandast lausest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 18% aastas võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest (tl 14). Kostja viiviste võlgnevus on seisuga 13.06.2011.a hagejale kokku 424,40 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või 4 osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada alates 14.06.2011. a. Hageja on 30.08.2010.a esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostjale ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluse käigus menetlusdokumentide kättetoimetamine. Hageja palub kohtul välja mõista tasutud riigilõivu summas 87,43 eurot.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule nähtuvalt on kahju tekkinud lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel, mille eest kostja vastutab. Kahju on hagejale tekkinud summas 87,43 eurot, esineb põhjuslik seos kahju tekitava teo ja tagajärje vahel. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse käigus tasutud riigilõiv summas 87,43 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on menetluskulu tõendava dokumendina kohtule esitanud koopia riigilõivu maksekorraldusest summas 479,34 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist
lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 479,34 eurot, ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
MS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Annemarie Gerassimov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.