KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21.september 2011.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-18582 Tsiviilasi M M hagi K M vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Istungil osalesid: Hageja M M ( Kostja K M Kohtuistungi toimumise aeg 21.september 2011.a. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada M M ja K M abielu, mis on sõlmitud 19.12.1990.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, abieluakti nr
- Hageja säilitab abielu ajal kantud perekonnanime M. Kohtukulude jaotus Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
- 21.04.2011.a. esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt Margil Ma ja K Ma kooselu algas
- aastal. Nende abielu sõlmiti
- detsembril
- a Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Abiellumise kohta anti 19.detsembril
- a välja abielutunnistus nr AL 0148545 (lisa 1). Poolte koos- ja abielust on sündinud kolm last: M ja K Ma kooselu lõppes
- a sügisel, kui M M lahkus abikaasa alkoholilembuse ja vägivaldsuse tõttu koos oma kolme lapsega abikaasade ühisest kodust, mis . Ta asus lastega elama oma ema juurde . Aasta pärast lahkumist abikaasa juurest, so
- aasta sügisel hakkas M M elama koos V Nega. Koos üüriti korterit , mille M M ostis
- juunil
- a. M M ja V N elasid nimetatud korteris koos kuni V Ne surmani . Seega kestis M. Ma ja V. Ne kooselu peaaegu viis aastat. Ühise perena nimetatud korteris elamist tõendab Kaarma Vallavalitsuse poolt
- aprillil
- a väljastatud tõend nr 9, milles on märgitud, et M M esitas koos elukaaslase V Nega
- veebruaril
- a elukohateate rahvastikuregistrisse kande tegemiseks (lisa 3). 1 Kuna M. M ja K. M on lahus elanud alates
- aastast, tuleb nende puhul abielusuhete lõppemist eeldada. M. M esitab kohtule hagi tema abielu lahutamiseks K. Mast, sest viimane ei ole nõusolekut abielu lahutamiseks andnud ja suhtub lahutamise küsimusse üleolevalt. M. M on toonud avalduse abielu lahutamiseks Perekonnaseisuosakonnast, kuid K. M on keeldunud abielu lahutamiseks Perekonnaseisuosakonda minemast. Hagi kohtule esitamise ajal on poolte ühistest lastest alaealine J M, kes on alates
- aastast elanud koos emaga tema ema elukohas. M. M on oma kõiki lapsi peale K. Ma juurest lahkumist, üksinda ülal pidanud ja kasvatanud. K. M lastele ülalpidamist andnud ei ole. Käesoleval ajal elab J M jätkuvalt ema juures. M M teeb tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg-s 5 sätestatud nõuete kohaselt ettepaneku, et J M jääb jätkuvalt elama tema elukohta. Seega puudub vajadus teha otsustus tema hooldusõiguse suhtes. Eeltoodust lähtudes palub hageja lahutada poolte abielu. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. KOSTJA SEISUKOHT
- Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja nõustus lahutusega. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kuna kohtuistungil hageja kinnitas, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka kostjaga leppida ega selleks leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud alates 2004.a. sügisest. Kostja võttis kohtuistungil abielu lahutuse nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. R.Undrest kohtunik 2 2-11-18582 3
(2)