) § 420 alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Vastavalt F. T. . A. K. K. J. ja üürnik K. O. 24. novembril 2009.a. sõlmitud üürilepingule kohustus üürnik tasuma igakuiselt 20-ndaks kuupäevaks eelneva kuu kommunaalteenuste eest KÜ A. L. esitatud üürikviitungite alusel korteriühistu poolt märgitud isikule või pangakontole ning 10-ndaks kuupäevaks tarbitud elektrienergia eest vastavalt F. T. . A. K. esitatud arvetele ja ettemaksuna järgneva kuu eest üüri -500 krooni kuus F. T. . A. K. esitatud arvete alusel. Üürnik K.O. on tasunud F. T. . A. K. vastavalt esitatud arvele 2009.a. novembrikuu ja detsembrikuu üüri kokku summas 600 krooni ja esitatud arve alusel novembrikuu elektrienergia eest 61,80 krooni. Tasumata on esitatud üürikviitungite j a arvete alusel alljärgnevad maksed: 2009.a. novembri kommunaalteenuste eest summas 204 krooni; 2009.a. detsembri kommunaalteenuste eest summas 1329,50 krooni; 2010.a. jaanuari kommunaalteenuste eest summas 1592,40 krooni; 2010.a. veebruari kommunaalteenuste eest 1205,50 krooni; 2009.a. detsembri elektrienergia eest summas 384,05 krooni; 2010.a. jaanuari elektrienergia eest summas 500,40 krooni; 2010.a. veebruari elektrienergia eest summas 133,30 krooni; 2010.a. jaanuari ja veebruarikuu üür – kokku 1000.- krooni. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku summas 6354,15 krooni. Kostjat on enne hagi esitamist korduvalt telefoni teel, kodus käies ja kirjalikult teavitatud, tema palvel on maksetähtpäevi pikendatud, kuid võlgnevust ei ole ta tasutud. F. T. . A. K. üürnik K. O. ära tasunud kommunaalmaksed summas 4331,40 krooni. Eelnevast tulenevalt taotleb hageja kostjalt võla, summas 6354,15 krooni ning menetluskulude – 1200 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostja K. O. kätte toimetatud 27.aprillil 2010.a., üleandmisega tema emale K. P. .18). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus 2
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega
Hageja on 17.oktoobril 2011 kohtule teatanud, et on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega.
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus VÕS § 82 lg 1 kohaselt täita sellel tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist, rahalist kohustust rikkunud võlgnikult võib täitmist nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel. Vastavalt VÕS § 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 296 lg 3 kohustab üürnikku üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl. 5-13, 21- 24) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale üürilepingu lõppemise aja seisuga kokku 6354,15 krooni üürina ning kommunaalteenuste ja elektrienergia kasutamise eest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 406,10 eurot. Menetluskulude jaotus
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Hageja poolt on tasutud 26.02.2010 riigilõiv 1200 krooni (tl.14). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 76,69 eurot välja mõista.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.