Hageja ei ole pooltevahelisest töövõtulepingust taganenud, mistõttu tasu tagastamisele ei kuulu. Tegemist on kehtiva pooltevahelise töövõtulepingu alusel makstud tasuga töö eest. Hageja poolt tasutud liitumistasu pankadega summas 1750 krooni ei ole kostja poolt hüvitamisele kuuluv kahju. Tegemist on kolmandate isikute poolt nõutavate tasudega, mille maksmise nägi ette hageja ärimudel (e-pood) ning oli hagejale vajalik sõltumata kostjaga lepingu sõlmimisest. Kostja poolt viidatud lisakoolitus summas 1180 krooni kahjuna hüvitamisele ei kuulu, kuna tegemist oli hageja poolt nõutud muudatustest ja täiendustest tuleneva koolitusvajadusega. 3 OÜ T ekspertiis summas 2250 krooni kahjuna hüvitamisele ei kuulu, kuna hageja ei ole kunagi pöördunud kostja poole ettepanekuga viia läbi sõltumatu ekspertiis vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 8.2. Seega ei ole hageja järginud lepinguga ettenähtud erimeelsuste lahendamise korda, mistõttu kahju hüvitamine on põhjendamatu. Pealesunnitud ajakulu summas 8850 krooni on tõendamata ja põhjendamatu. Hageja ei ole selgitanud, millest väidetavalt 75 tundi ajakulu koosneb ja millel tugineb arvestus 100 krooni tund + käibemaks. Kostja ei vastuta nimetatud kahju eest. Kostja on seisukohal, et hagejale väidetava kahju tekkimises puudub kostja süü. Kostja on teostanud töid vastavalt hageja poolt antud juhistele, sh. juhistele muudatuste ja täienduste sisseviimiseks lahendusse. Hageja ei ole kostjale täiendavat tähtaega andnud, mistõttu tal puudub õigus kahju nõudmiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud kohutistungil ära poolte seisukohad, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli 20.03.2007.a sõlmitud infoserveri tellimusleping XXX. Antud lepingu p 2.1 alusel oli lepingu esemeks lepingus sätestatud tingimuste põhjal infoserveri loomise (sh graafiline disain, spetsifikatsiooni koostamine, programmeerimine, koolitus, testimine jne) ja tellijale üle/kasutusse andmine. Antud lepingule lisatud ajakava-maksegraafiku p 1.1 alusel pidi kostja looma infoserveri avalehe graafika näidised 5 tööpäeva jooksul alates lepingu allkirjastamsiest ja esitama need telijale kooskõlastamiseks ning p 1.2 alusel valmistama infoserveri 20 tööpäeva jooksul alates infoserveri visuaalse graafika kinnitamisest ja ndma selle tellijale üle 5 tööpäeva jooksul alates valmimisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma lepingulise kohustuse nõuetekohaselt täitnud ja loonud ning andnud hagejale üle hageja poolt tellitud infoserveri. Võlaõigusseaduse (
) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Hageja käsitleb pooltevahelist lepingut käsunduslepinguna. Kohus sellega ei nõustu. Vastavalt
käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi). Kohus leiab, et käsitletav pooltevaheline leping nimetatud tunnustele ei vasta, kuna kostja ei osutanud hagejale teenuseid. Kohus nõustub kostjaga, et poolte vahel 20.03.2007 sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga.
lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul oli lepingu punkti 2.1. kohaselt lepingu esemeks lepingus sätestatud tingimuste põhjal infoserveri loomise (sh graafiline disain, spetsifikatsiooni koostamine, programmeerimine, koolitus, testimine jne) ja 4 tellijale üle/kasutusse andmine. Seega on tegemist hageja poolt töö tellimisega ja kostja poolt töö teostamisega.
lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kohus leiab, et pooltevahelise meilivahetusega (tl 44-55) on tõendatud, et kostja töös esinesid rohked puudused, millele hageja juhtis korduvalt hageja tähelepanu ning mida hageja püüdis ka parandada, kuid ebaõnnestunult. Kohus nõustub kostjaga, et hageja soovis lisatöid, kuid seda üksnes vähesel määral ning hageja seda ka ei teinud. T OÜ arvamusega (tl 31-32)hagejale kostja poolt valmistatud veebilehe kohta on tõendatud veebilehe funktsioonides 07.03.2008.a. esinenud puudused, mis ei olnud kooskõlas pooltevahelise lepinguga. Antud arvamuses on üksikasjaliselt käsitletud tehilisi vigu teostatud veebilehel ja asunud kokkuvõttes seisukohale, et veebilehe teostaja ei ole taganud esialgses projektis lubatud funktsionaalsust. Kohus leiab, et kostja ei ole omapoolsete tõenditega antud hageja tõendit ümber lükanud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud MV koostatud hagejale valmistatud internetilahenduse lühianalüüs (tl 130-133) käsitleb vaidlsualust internetilehekülge seisuga 22.04.2009.a., mil võisid olla selles esialgselt esinenud puudused kõrvaldatud. Seetõttu ei lükka nimetatud tõend ümber hageja poolt esitud tõendeid kostja töös esinenud puuduste kohta. Ka ei tõenda kostjapoolset kvaliteetset tööd kasutusjuhend ega CMA Hostinguserveri väljavõte 01.01.2007-10.10.2008. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja töö oli valmistud oluliste puudustega, millega hageja ei nõustunud ja mis ei võimaldanud infoserverit nõuetekohaselt kasutada.
lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole puudustest kostja töös mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et hageja sai puudustest teada oluliselt varem, kui ta sellest kostjale teatas kohtule esitatud meilivahetusest nähtuvalt oktoobris 2007.a. Asjaolust, et hageja kooskõlastas mais 2007.a. esilgaselt kostja töö, ei saa teha järeldust, et hageja oleks olnud teadlik kõigist kostja töös esinenud puudustest. Vastasel korral ei olekski hagejal olnud alust töid kooskõlastada. Kohus leiab, et pooltevahelisest rohkest kirjavahetusest nähtuvalt saab teha järelduse selle kohta, hageja on lepingust taganenud. Nii on hageja märkinud vastuseks kostjapoolsele 11.06.2008.a. pakkumisele uue disaini ja uue toimiva lahenduse tegemiseks, kus oleks kõik pakkumises kajastatud võimalused olemas ja põhjaliku koolituse läbiviimiseks 17.06.2008.a. e-kirjas (tl 54): Kahjuks ei saa ma teie pakkumist vastu võtta usalduse puudumise tõttu. Eeltoodust nähtuvalt avaldas hageja selget tahet pooltevahelise lepingulise suhte lõpetamiseks, kuivõrd kostja ei olnud suutnud temale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täita ka pärast korduvaid hageja poolt antud täiendavaid võimalusi. Vastavalt
101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 5 Vastavalt
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mille sta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on hageja nõue lepingutasu 23 600 krooni saamiseks, samuti on põhjendatud liitumistasu Hansapangaga 1000 krooni ja Ühispangaga 750 krooni saamiseks. Kostja oli töö teostanud ebakvaliteetselt ja hageja ei saanud infoserverit kostja töös esinevate puuduste tõttu kasutada. Kohus leiab, et antud litumised pankadega olid vajalikud infoserveri toimimiseks, kostja ei ole tõendanud kohtule vastupidist. Samuti on põhjendatud lisakoolituse tasu saamine 1180 krooni, kuivõrd tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et lisakoolitus oleks tegelikult toimunud. Hageja on hagiavalduse märkinud, et koolituse läbiviija RAleidis koolituspäeva hommikul, et internetilhekülg ei toimi ja kostja teeb täiesti uue lahenduse ning koolitusel pole esialgu mõtet. Samas ei ole kostja tõendanud, et uus koolitus oleks edaspidi toimunud, samuti ei ole kostja antud rahasummat hagejale tagastanud. Samuti tuleb kostjalt välja mõista T OÜ-le tasutud ekspertiisitasu 2250 krooni. Asjaolu, et hageja ei järginud pooltevahelise lepingu p-s 8.2 kokulepitud korda ühise ekspertiisi läbiviimiseks, ei vabasta kostjat antud tasu hüvitamise kohustusest, kuivõrd toodud arvamusest nähtuvalt tuvastas T OÜ kostja töös olulsied puudused, mistõttu oli nimetatud arvamuse tellimine põhjendatud ning kostjal tuleb selle eest tasutud rahasumma hagejale hüvitada. Kohus ei pea põhjendatuks hageja poolt nõutud pealesunnitud ajakulu summas 8850 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole selgitanud, millest väidetavalt 75 tundi ajakulu koosneb ja millel tugineb arvestus 100 krooni tund + käibemaks. Kohus on seisukohal, et hagejal lasub kohustus tuua selgelt välja tema nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendada. Antud nõude puhul hageja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Hageja on üksnes märkinud, et pidi selgeks õppima kostjale kuuluva sisuhalduslahenduse BASEBUILDER. Hageja ei ole esile toonud mingeid kulutusi, mis oleks sellega kaanenud, et kohus saaks antud nõude põhjendatuse osas seisukoha võtta. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi 8850 krooni osas jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele summas 28 780 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 alusel, kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb hageja menetluskulud ¾ ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud ¼ ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 6 TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.