) § 131 lg-le 1 tuleb töölepingu lõpetamise õiguspärasuse hindamisel kohaldada alates 01.07.2009.a kehitavat töölepinguseadust.
juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009.aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Käesolevas asjas on hageja tuginenud sellele, et temaga töölepingu lõpetamine ei olnud õiguspärane seetõttu, et poolte vahel sõlmitud töölepingus märgitud lepingu tähtajalisus ei olnud kehtiv. Arvestades asja materjalidele lisatud 08.06.1993.a, 04.04.2008.a ja 06.04.2009.a sõlmitud lepinguid on kohus seisukohal, et 04.04.2008 ja 06.04.2009.a sõlmitud lepingute näol ei ole tegemist iseseisvate lepingutega, vaid poolte kokkuleppega 08.06.1993.a sõlmitud lepingutingimuste osaliseks muutmiseks. Kuna vaidluse all on 04.04.2008.a ja 06.04.2009.a sõlmitud kokkulepe lepingu tähtajaliseks muutmiseks, siis vaidluse lahendamiseks tuleb vastavalt kehtiva
Kehtinud töölepingu seaduse § 27 lg 2 sätestas alused millal võib sõlmida töölepingu määratud ajaks.
lg 2 p 6 järgi võib määratud ajaks töölepingu sõlmida ka seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. Vabariigi Valitsuse 07.09.1999.a määrus nr 267 sätestab, et kui koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli või gümnaasiumi õpetaja vaba ametikohta ei õnnestu täita konkursi korras, lubada direktoril (juhatajal) sõlmida õpetajaga tööleping määratud ajaks, tähtajaga kuni üks aasta. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne hagejaga 04.04.2008.a ja 06.04.2009.a sõlmitud lepingumuudatusi, oli korraldatud nimetatud ametikohale konkurss ning see nurjus. Seega tuleb asuda seisukohale, et lepingu muutmiseks tähtajaliseks puudusid seadusest tulenevad alused.
lg 1 järgi töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust on kehtetud. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et töölepingu tingimuste muutmine selliselt, et tööleping muutus tähtajaliseks on kehtetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole lepingu tingimusel, mille kohaselt muudeti tähtajatu tööleping tähtajaliseks, õiguslikke tagajärgi algusest peale, ei allu nimetatud tingimuse tühisuse tuvastamine aegumise regulatsioonile. Seega ei ole vaidlusaluse lepingutingimuse tühisuse tuvastamine aegunud. Kohus osutab siiski, et TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Seega tuleb asuda seisukohale, et 06.04.2009.a töölepingu muudatuste p- s 1.2 kokkulepitu, mille kohaselt kohustus hageja hiljemalt 05.04.2010.a esitama kostjale riigikeele oskust tõendava dokumendi, on kehtiv. Nimetatud poolte kokkulepe ei ole vastuolus
§-s 15 lg 1 sätestatuga, kuivõrd Vabariigi Valitsuse 26.06.2008.a määruse nr 105 § 11 lg 3 järgi nõutakse vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust järgmistelt valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste töötajatelt ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatelt: 2) pedagoogid (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad). 3 Kostja on oma 05.04.2010.a käskkirjas (tlk 20) viidanud, et tööleping lõpetati tähtaja möödumise tõttu. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle, et tööleping lõpetati selle tõttu, et hageja ei valda nõutaval määral eesti keelt. 28.02.2011.a toimunud istungil antud hageja seletustest nähtub, et ta oli teadlik keeleoskuse nõudest ning tööandja kordas seda pidevalt. Seega tuleb käesolevas asjas asuda seisukohale, et tööleping öeldi sisuliselt hagejale üles
lg 1 p 2 alusel, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eelda töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei sobi töökohale. Hageja töötas lasteasutuses pedagoogina, Vabariigi Valitsuse 26.06.2008.a määrusest nr 105 tuleneb kohustus, et pedagoog peab valdama eesti keelt vähemalt B2 tasemel. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja ei vallanud eesti keelt ei B1 ega B2-tasemel. Seetõttu leiab kohus, et töölepingu lõpetamine hagejaga oli õiguspärane.
lg 1 sätestab nõuded ülesütlemisavaldusele, mille järgimisel on töölepingu ülesütlemine kehtiv. Kohus on seisukohal, et kostja 05.04.2010.a käskkiri vastab nimetatud nõuetele. Asjaolu, et nimetatud käskkirjas ei ole sõnaselgelt viidatud, et tööleping öeldakse üles, kuna hageja oskused ei vasta ametikohale esitatavatele nõuetele, ei too kaasa kohtu arvates ülesütlemise tühisust kuna ülesütlemise põhjenduse puudumine ei mõjuta
lg 3 järgi ülesütlemise kehtivust.
lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides, lg 2 p 4 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Kohus on seisukohal, et 06.04.2009.a. töölepingu muudatuste p- s 1.2 nähtub, et kostja andis hagejale teada, et kui ta eesti keele oskust nõutaval tasemel ei omanda, siis tööleping lõpetatakse 05.04.2010.a. Seega on kohtu arvates kostja töölepinguseaduses ettenähtud tähtaega järginud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagejaga on tööleping lõpetatud õiguspäraselt, sellest tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda palga maksmist. Hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata Hageja on asjas esitanud nõude tuvastada, et poolte vahel sõlmitud töölepingu tähtajalisus on tühine. TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadus) § 368 lg 1 järgi võib hageja hagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud töölepingu tähtajalisuse tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks hagi esemena puudub õigustatud huvi, kuna asjas on esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, tööle lubamise ja saamata jäänud töötasu nõuded. Hageja poolt esitatud tuvastusnõude näol on sisuliselt tegemist hagi avalduse asjaoludesse kuuluva õigusliku väitega, mistõttu tuleb nimetatud nõue TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi jätta läbi vaatamata. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb täielikult rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 4 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.