Obsah (4)
§ 24§ 84§ 92§ 93KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1248 Haldusasi Vaidl
§ 24
lg 1 p 4 alusel, ja taotles vastustajalt menetluskulu summas 203 833,20 krooni väljamõistmist ning tasutud riigilõivu 5000 krooni tagastamist (X kd, tlk 67-78). Kaebaja esitas Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 30.06.2007 arve nr TK-070613 summas 70 912,10 krooni (juriidiline konsultatsioon 2060 minutit (34,33 tundi) tunnihinnaga 1750 krooni + käibemaks 18%); 31.03.2008 arve nr TK-080317 summas 27 877,50 krooni (juriidiline konsultatsioon 810 minutit (13,5 tundi)) ja 06.10.2008 arve nr TK-081003 summas 105 043,60 krooni (juriidiline konsultatsioon 3052 minutit (50,87 tundi)) (X kd, tlk 74-76). Samuti esitas kaebaja advokaadibüroo arveldusarve väljavõtted, millelt nähtus, et arve nr TK-070613 summas 70 912,10 krooni on tasunud U N ja arved nr TK-080317 summas 27 877,50 krooni ning nr TK-081003 summas 105 043,60 krooni on tasunud T. J. Viidates Riigikohtu 17.04.2003 otsuse nr 3-3-1-28-03 p-le 9 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2009 otsuse nr 3-07-1257 p-le 26, märkis T. J, et asjaolu, et kaebaja eest tasus arve nr TK070613 U. N, ei anna alust menetluskulude taotluse rahuldamata jätmiseks. 12. LäMTK 13.08.2009 vastuses leitakse, et T. J põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on õigusabikulu summas 69 177,50 krooni (27 877,50 + 41 300) või juhul, kui kohus leiab põhjendatud olevat U. N poolt tasutud õigusabikulude T. J kasuks väljamõistmise, siis 89 827,50 krooni. Vastustaja ei vaidle vastu riigilõivu tagastamisele summas 5000 krooni
§ 84lg 4 p 4 alusel.
Arve nr TK-070613 ei ole advokaadibüroole tasunud kaebaja, vaid isik, kes ei ole menetlusosaline. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-28-03 toonitati, et halduskohtumenetluses, erinevalt tsiviilkohtumenetlusest, peavad kohtukulude vastustajalt väljamõistmiseks need kulud olema kaebaja poolt reaalselt tasutud ja juhul, kui kulud on tasunud teine isik, peavad olema seda olukorda selgitavad tõendid. T. J ega tema esindaja ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2009 otsus haldusasjas nr 3-07-1257 käsitleb olukorda, kus kantud menetluskulud mõisteti välja isikule, kes oli samuti nimetatud asjas kaebajaks. U. ei ole käesolevas haldusasjas kaebaja ega ole ka ise õigusabikulude hüvitamise taotlust esitanud. Kui kohus peab õigustatuks U. tasutud õigusabikulude väljamõistmist, on õigusabiteenuste osutamine 34,33 tunni ulatuses ülepaisutatud ja põhjendatud on kulude hüvitamine üksnes 10 töötunni ulatuses, mille maksumuseks tunnihinda arvestades on koos käibemaksuga 20 650 krooni. Arvet nr TK-080317 vastustaja ei vaidlusta. Arvel nr TK-081003 kajastatud õigusabiteenuste maht 50,87 tundi on ilmselgelt ülepaisutatud. Mitmeid kaebajaid esindanud esindajad on näidanud ühise vastuse koostamiseks kulunud aega kokku 50-55 tundi. Nende esindajate osa pidi ühise kaebuse koostamisel olema suurem, kui kaebuse esitaja esindajal, kes esindas vaid üht kaebajat. Ühe kaebaja esindamise puhul võib kohaseks pidada 18 tundi, kuid arvestades, et vastustaja eksimine vastuse lisadega võis põhjustada täiendavat ajakulu, saab lugeda kohaseks ajaks 20 tundi, mille maksumuseks tunnihinda arvestades koos käibemaksuga on 41 300 krooni. Vastustaja palub menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et asjas ei toimunud ühtki kohtuistungit. 3
(9)3-07-1248
- T. J esitas 17.08.2009 vastuväited LäMTK vastusele. Lisaks 14.07.2009 taotluses esitatud seisukohtade kordamisele leiab kaebaja, et vastustaja on menetlusdokumendist nii sisu kui ka lisade poolest erinevate versioonide esitamisega põhjustanud olukorra, kus kaebaja esindajal tuli seisukohtadest arusaamiseks kogu materjal läbi lugeda, analüüsida ja dokumente omavahel võrrelda. 566-leheküljelise vastuse koos lisadega läbitöötamiseks ja võrdlemiseks kaebaja esindaja poolt kulutatud aeg 360 minutit 11.04.2008, 480 minutit 01.10.2008 ja 480 minutit 02.10.2008, kokku 1320 minutit ehk 22 tundi, on igati põhjendatud.
- Tallinna Halduskohtu 31.05.2011 määruse punktiga 1 lõpetati menetlus T. J kaebuses LäMTK 02.03.2007 maksuotsuse nr 12-5/62 tühistamiseks. Määruse punktiga 2 mõisteti LäMTK-lt T. J kasuks välja 5609 eurot ja 5 senti (87 762,50 krooni) (V kd, tlk 191-194). Määruse punktiga 3 otsustati riigilõiv 319,56 eurot tagastada. Põhjendused menetluskulude väljamõistmise osas: 1) Õigusabikulusid tekitavateks põhilisteks toiminguteks on: 1) kaebuse koostamine (34,33 tundi, 70 912,10 krooni); 2) kaebusele esitatud LäMTK vastuse analüüs, taotluse koostamine korrektse menetlusdokumendi saamiseks, kohtumine maksuhalduri esindajaga ja seletuse uue redaktsiooni analüüs (13,5 tundi, 27 877,50 krooni) ja 3) jätkuv LäMTK vastuse analüüs ja ühisvastuse koostamine (50,87 tundi 105 043,60 krooni); 2) U. N on tasunud kaebaja eest ühe arve, kuid kohtule esitatud materjalidest ei selgu kaebaja kohustust õigusabi eest tasutud summa hüvitada. Seetõttu ei saa U. N poolt tasutud summat lugeda kantuks T. J poolt. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-23-10 p-s 18 selgitanud, et õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud, ning menetlusosalisel on kohustus tema eest kulud kandnud isikule need hüvitada; 3) Teise arve, 27 877,50 krooni, hüvitamise osas vaidlus puudub; 4) Ühisvastuse koostamist kajastavates arvetes toodud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda 80-leheküljelise töö mahust, sisust ja kvaliteedist ning dokumendi koostamisest osa võtnud advokaatide arvust ja nende poolt esindatud klientide hulgast. Sellest lähtudes on ainult ühte kaebajat esindava vandeadvokaadi T K töö mahuks ühise vastuse koostamisel ja sellega seotud tegevustes 25 tundi ehk 51 625 krooni (25 x (1750 krooni + käibemaks 18%)), mis on korrelatsioonis varem antud asjas K. K ja S. V kasuks väljamõistetud summadega ca 25 000 krooni tingimustes, kus viimaseid esindas üks advokaat ühiselt, ning A. P kasuks välja mõistetud vastavate kuludega 49 324 krooni. Sellisel hindamisel võib 80leheküljelise ühise vastuse ja selle lisadega komplekteerimise maksumuseks kujuneda ca 300 000 krooni, mis peaks olema küllaldane, väärtustamaks maksustatud aktsiamüügi asjaolude mõnede aspektidega seonduva dokumendi loomist; 5) Viimasena esitatud arve nr TK-081003 kulude aruandes sisaldub jätkuvalt LäMTK seletuse nüüd juba korrektselt komplekteeritud lisade analüüsimine, mida kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks 4 tunni osas ehk 8260 (4 x 2065) krooni ulatuses; 6) Väljamõistetavate menetluskulude suurus kujuneb seega järgmiselt: 27 877,50 + 51 625,00 + 8260 = 87 762,50 krooni ehk 5609,05 eurot. MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES 4
(9)3-07-1248 15. T. J esitas 29.06.2011 määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 31.05.2011 määruse tühistamist osas, millega jäeti menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata, ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega mõista täiendavalt LäMTK-lt välja kaebaja kasuks menetluskulu 7 418,27 eurot. Samuti taotleb määruskaebuse esitaja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Põhjendused: 1) Kolmanda isiku tasutud menetluskulude menetlusosalistele väljamõistmisega seoses on Riigikohus 17.04.2003 otsuse nr 3-3-1-28-03 p-s 9 selgitanud, et õigusabikulu väljamõistmine olukorras, kus kolmas isik on menetlusosalise eest tasunud õigusabi menetluskulud, on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud, ning kulusid käsitletakse menetlusosalise ja kolmanda isiku omavahelistes suhetes laenuna. Seisukohale, et kolmandate isikute poolt tasutud menetluskulu on võimalik välja mõista, on asunud endiste AS Sylvester aktsionäride analoogses maksuasjas ka Tallinna Ringkonnakohus 03.07.2009 otsuses haldusasjas nr 3-07-1257, leides, et pelgalt asjaolu, et ühe isiku eest on õigusabikulu tasunud teine isik, ei anna alust menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata jätmiseks. Kantud menetluskulud mõisteti kohtuotsuse alusel välja isikute kasuks, kelle eest U. N oli need tasunud. Käsitlemist leidis ka asjaolu, et U. N poolt teiste AS Sylvester endiste aktsionäride menetluskulu tasumine tõi endaga kaasa võlasuhte õigusabiteenuse adressaadi ja selle eest tasuja vahel. Seega on esitatud arvete ja väljavõtete põhjal selgelt näha, kellele ja millises haldusasjas on õigusteenust osutatud. Kaebaja on juba 29.06.2007 esitatud kaebuse p-s 2.4.1 selgitanud, et ta on pidanud vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma tasumiseks otsima rahalisi vahendeid teistelt isikutelt, kuivõrd maksuotsus ei arvestanud isiku reaalset maksevõimet. Kaebaja pidi kasutama õigusteenuste eest tasumiseks U. N abi. U. N tasus arve nr TK-070613 kaebaja ja U. N vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid kaebaja ja U. N vahelise laenusuhte kohta. Kaebaja on kohustatud laenuna saadu tagastama sõltumata haldusasjas tehtavast lahendist. U. N tasutud menetluskulude vastustajalt väljamõistmata jätmine tooks kaasa äärmiselt ebaõiglase olukorra, kus ebaseadusliku maksuotsuse andmisega põhjustatud menetluskulud jääksid vastustaja poolt kaebajale hüvitamata. Ka Riigikohtu 30.11.2005 lahendi nr 3-3-1-70-05 p-s 13 märgiti, et menetluskulude väljamõistmata jätmine ei tohi viia ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni – kantud, vajalikud ja põhjendatud ning tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata kaebaja kanda. Kaebaja lähtus 14.07.2009 taotluse esitamise ajal kehtinud kohtupraktikast, mille järgi pelgalt asjaolu, et ühe isiku eest on tasunud teine isik, ei anna alust menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata jätmiseks, ja kolmanda isiku tasutud õigusabikulu väljamõistmiseks on vajalik üksnes kaebajale osutatud õigusabi eest tasumise tõendamine; 2) Mitme advokaadi poolt ühist kaebuse koostamist ei saa võrrelda ühe advokaadi poolt kaebuse koostamisega. Sõltumata esindatavate arvust, pidi iga advokaat oma klienti parimal võimalikul viisil esindades osalema 80-leheküljelise ühiskaebuse koostamises ja selle lisadega (62 lisa 886 leheküljel) komplekteerimises. Määratledes 80-leheküljelise kaebuse väärtuseks ca 300 000 krooni, ei ole halduskohus esitanud ühtki faktilist argumenti ega põhjendust reaalselt kantud ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamise kohta. Halduskohus seob mehaaniliselt eeltoodud summa advokaadi poolt esindatavate isikute arvuga, mis kindlasti ei vasta ühiskaebuse koostamise protsessile. Advokaatidel, kellel on seadusest tulenev kohustus oma klienti parimal võimalikul moel esindada, ei ole võimalik ühiskaebuse koostamist mehaaniliselt tükeldada. 5
(9)3-07-1248 Halduskohus ei ole arvestanud seda, et vastustaja põhjustas 20.08.2008 kuupäevaga dateeritud nr 6-4/839/2 seletuse ja nende lisade mitmekordse ja eksitava esitamisega (sama kuupäeva ja sama dokumendinumbriga varustatud kolm dokumenti „Seletus haldusasjas nr 3-07-1248“ erineva sisu ja erineva lisade nimekirjaga) kaebaja juriidilise töö mahu märkimisväärse suurenemise. Vastustaja seisukohtadest aru saamiseks tuli kõik dokumendid läbi lugeda, analüüsida ja neid omavahel võrrelda. Kolme erineva dokumendi maht on kokku 566 lehekülge. Nelja tunniga ei ole võimalik läbi lugeda 566 lehekülge teksti, rääkimata selle sisulisest analüüsimisest. Kui kohus vähendab niivõrd olulisel määral menetluskulusid, jääb maksuhaldurile väär mulje, et ta ei pea põhjendamatu maksuotsuse koostamisega kandma mingit riski, ja see võib soodustada läbimõtlemata maksuotsuste väljastamist. 16. LäMTK vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-28-03 ja 3-3-1-28-03 tuleneb sõnaselgelt, et juhul, kui õigusabikulusid ei ole tasunud kaebaja ise, peab ta kohtule esitama tõendid, et tal on kohustus õigusabikulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada. T. J ei ole esitanud tõendeid, et tal on kohustus tasutud õigusabikulud U. N hüvitada, ja seetõttu jäävad tema määruskaebuses esitatud sellekohased väited paljasõnaliseks. Arvel nr TK-070613 kajastatud õigusabiteenuse maht on ilmselgelt ülepaisutatud. Kulude aruandest nähtuvalt on osad kulutused tehtud haldusmenetluses, s.o Ee 28.05.2007 vaideotsuse tegemist. Haldusmenetluses kantud õigusabikulud halduskohtumenetluses vastustajalt väljamõistmisele ei kuulu; 2) Ka juhul, kui advokaat esindab klienti parimal võimalikul moel, tuleb mitme advokaadi ühiskaebuses mitut klienti esindaval advokaadil teha tööd suuremas mahus nii kaebuse teksti koostamisel kui ka lisade komplekteerimisel. LäMTK 20.02.2008 seletuse puhul ei olnud tegemist kolme sisult ja lisadelt täiesti erineva dokumendiga. „Vastustaja eksimus seisnes kahe vastuse lisade nimekirjas oleva, kuid reaalselt lisamata jäänud dokumendiga, mille tõttu ei olnud lisade nimekiri üks-üheselt käsitletav.“ Vastustaja nõustub, et see tingis õigusabi osutamisel täiendava ajakulu, kuid mitte määral, nagu väidab määruskaebuse esitaja. LäMTK 20.02.2008 vastuse tekstid olid sisult identsed ja erinevus seisnes osundatud lisade numbrites. Seetõttu oli kohane halduskohtu poolt 4 lisatunni arvestamine. Kuigi määruses analüüsiti õigusabikulude põhjendatust ja suurust arvete kaupa, on kohus siiski arvestanud T. J kantud kõigi õigusabikulude suurust kogusummas, nende vajalikkust ja põhjendatust, samuti hinnanud neid tavapärase suuruse aspektist. Vaatamata asjaolule, et U. N kantud õigusabikulu kaebuse esitajale ei hüvitatud, on T. J kasuks väljamõistetud õigusabikulude suurus võrreldav samas haldusasjas teiste kaebuse esitajate kasuks LäMTK-lt väljamõistetud summadega. Puuduvad põhjendused, miks pidi T. J õigusabikulude maht olema mitmekordselt suurem kui teistel kaebajatel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 17.
§ 24
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud 6
(9)3-07-1248 haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.
§ 92
lg 5 järgi kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. 18. LäMTK tühistas 29.06.2009 vaidlustatud maksuotsuse. Seega on alus
§ 92lg 5 kohaldamiseks.
Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et advokaadibüroo poolt kaebajale esitatud kõigi kolme arve alusel on õigusabiteenuse osutamise eest büroole tasutud. Neist esimese arve, nr TK-070613, on tasunud U. N, mitte kaebaja.
- Riigikohtu halduskolleegium leidis 17.04.2003 otsuses asjas nr 3-3-1-28-03 (p 9), et halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel, kuid õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Tallinna Ringkonnakohus on oma praktikas asunud seisukohale, et nende menetluskulude väljamõistmist menetlusosalise kasuks ei takista see, et asjas ei ole esitatud tõendeid menetlusosalisel kohustuse tekkimise kohta need kulud need tasunud isikule hüvitada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2010 otsus nr 3-09-3076, p 29; 30.11.2010 otsus nr 3-102480, p 20; 10.11.2010 määrus nr 3-10-2005, p 8; 23.11.2010 määrus nr 3-10-2017, p-d 10 ja 11). Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud eeldada, et menetlusväline isik ei soostu menetlusosalise eest menetluskulusid tasuma selliselt, et need jääksidki esimese kanda.
- Järelikult tuleb hinnata, kas Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 30.06.2007 arve nr TK070613 summas 70 912,10 krooni tasumine on seotud käesolevas haldusasjas T. J õigusabi osutamisega ja kas arvel näidatud kulud on
§ 93lg 5 mõttes vajalikud ja põhjendatud.
T. J on käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsuse peale 04.04.2007 Maksu- ja Tolliametile esitanud vaide, mille Maksu- ja Tolliamet jättis 28.05.2007 vaideotsusega nr 6-1/110-3 rahuldamata. Arvel näidatud kulude aruannetest nähtub, et see hõlmab ka vaidemenetluse vältel, st kuni 28.05.2007 osutatud õigusabi, tehtud tööd, kokku 515 minutit ehk 8,58 tundi. Need kulud ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku mõttes, sest on seotud T. J esindamisega vaidemenetluses, mitte kohtumenetluses. Ülejäänud arvel nr TK-070613 näidatud kulud on seotud kaebuse koostamise ja halduskohtule edastamisega. 31-leheküljelise kaebuse, millel oli 31 lisa, koostamiseks kulunud 1545 minutit ehk 25,75 tundi tuleb lugeda 29.06.2007 halduskohtule esitatud kaebuse koostamiseks ja edastamiseks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Seega tuleb arve nr TK-070613 alusel välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks 25,75 tundi x 1750 krooni x 1,18 (KM) = 53 173,75 krooni ehk 3398,42 eurot. 21. Menetluskuludest on määruskaebemenetluses vaidluse all ka Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid 06.10.2008 arvel nr TK-081003, mis kajastab esindaja tööd ajavahemikus 04.04.200806.10.2008, näidatud tasu õigusabi eest summas 105 043,60 krooni (juriidiline konsultatsioon 3052 minutit (50,87 tundi)) (X kd, tlk 74-76). Nimetatud arve kajastab suures osas LäMTK 10.07.2008 täiendava selgituse ja LÄMTK-le ühise vastuse koostamisega seonduvat. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga vaadeldaval perioodil osutatud õigusabi põhjendatud mahule kogusummas 59 885 krooni. Määruskaebuse esitaja on küll väitnud, et halduskohus ei ole ühiskaebuse koostamise kulude suuruse kindlaksmääramisel põhjendusi esitanud, kuid jätab arvestamata, et halduskohus on lähtunud samas menetluses osalenud teiste isikute kasuks välja mõistetud menetluskulude suurusest. Näiteks mõistis Tallinna Halduskohus 7
(9)3-07-1248 27.08.2010 määrusega S V kasuks välja menetluskulud 75 291 krooni ja 27.05.2011 määrusega E. P kasuks välja menetluskulud 95 157,88 krooni ehk 6081,70 eurot. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide, nagu poleks halduskohus arvestanud vastustaja poolt 20.02.2008 kuupäevaga dateeritud nr 6-4/839/2 seletuse ja nende lisade mitmekordse ja eksitava esitamisega. Eksitav ja ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks halduskohus arvanud, et kolme vastuse kogumahus 566 lehekülge läbilugemiseks piisanuks neljast tunnist. Arvetel olevatest kulude aruannetest nähtub seoses erinevate seletuste saamisega järgnev töö. 31.03.2008 arve nr TK-080317 kohaselt kulutas kaebuse esitaja esindaja 03.03.2008 270 minutit posti teel saadud LäMTK 20.02.2008 seletuse analüüsile. Seejärel võttis 26.03.2008 150 minutit aega kohtule taotluse esitamine LäMTK-lt korrektse menetlusdokumendi saamiseks. 27.03.2008 toimus 210 minuti vältel telefoni teel arutelu LäMTK esindajaga ja viimaselt samal päeval e-kirjaga saadud 20.02.2008 seletuse teksti analüüs. Seega kajastus LäMTK 20.02.2008 seletuse analüüsi ja segaduste kõrvaldamisega seonduvat tööd juba 31.03.2008 arvel enam kui 10 tundi, mis on kaebuse esitajale hüvitatud. Lisaks kulutas kaebuse esitaja esindaja LäMTK 20.02.2008 seletuse LäMTK-lt 09.04.2008 postiga saadud redaktsiooni analüüsile 06.10.2008 arvelt nähtuvalt 11.04.2008 veel 360 minutit. Eeltoodud töö ei hõlma veel sugugi LäMTK 10.07.2008 esitatud 20.02.2008 seletuse redaktsiooni analüüsi. Ringkonnakohtu arvates on kaebuse esitaja üle tähtsustanud LäMTK 20.02.2008 vastuse erinevatest redaktsioonidest põhjustatud töömahtu. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud väidet, et LäMTK 20.02.2008 vastuse erinevatel aegadel edastatud tekstid erinesid sisult. Halduskohtule esitatud kaks LäMTK 20.02.2008 kuupäevastatud seletust: 20.02.2008 esitatud seletus (I kd, tlk 94 jj) ning 10.07.2008 esitatud 20.02.2008 seletus (IV kd, tlk 139 jj) ei erine sisu poolest, erineb vaid lisade numeratsioon. Arvestades võimalust suhelda LäMTK esindajaga asjasse selguse toomiseks, on väide 566 lehekülje läbitöötamise vajadusest liialdatud. 22. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistab Tallinna Halduskohtu 31.05.2011 määruse haldusasjas nr 3-07-1248 punkti 2 ja teeb uue määruse, millega, arvestades käesoleva määruse põhjenduste p-des 19-21 toodut, mõistab kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 9007,47 eurot. 23. Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud õiguslikule alusele, millest tuleneks temale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamine.
§ 84
lg 4 p 4 selleks aluseks ei ole, sest selle sätte alusel tagastatakse menetluse lõpetamise tõttu sisuliselt läbi vaatamata jäänud kaebuse läbivaatamise eest tasutud riigilõiv. Tallinna Ringkonnakohus on 29.12.2010 määruses haldusasjas nr 3-10-2386 asunud seisukohale, et
§ 84lg-s 4 alates 1.
septembrist 2006 kehtivas regulatsioonis peetakse tasutud riigilõivuna silmas sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigilõivu, mis tasutakse kaebuselt või apellatsioonkaebuselt. Ehkki vahepeal on riigilõivude arv halduskohtumenetluses kasvanud (määruskaebus, esialgse õiguskaitse taotlus), ei anna see alust
§ 84lg 4 kohaldamisala laiendada.
Riigilõivu tagastamise regulatsioon
§-s 84 on kehtestatud silmas pidades sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigilõivu tasumise juhtusid. Riigilõivu tagastamise aluste läbivaks tunnuseks on olukord, kus kaebust ei lahendata sisuliselt ehk ei teostata sooritust, mille hüvitamiseks riigilõiv on kehtestatud (riigilõivuseaduse § 3, § 15 lg 1 p-d 4-6). Viidatud seisukohaga nõustus ka Riigikohus (vt 21.03.2011 määrus nr 3-3-1-9-11). Antud määruskaebust ei ole jäetud läbi vaatamata, vaid ringkonnakohus lahendab selle käesoleva määrusega sisuliselt.
§-s 84 nimetamata menetluskulude ja riigilõivude puhul tuleb lähtuda menetluskulude jaotuse üldisest regulatsioonist, s.o
§-st 92. 24.
§ 92
lg 2 sätestab põhimõtte, mille kohaselt kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Määruskaebuse esitaja taotles lisaks 31.05.2011 kohtumäärusega väljamõistetud summale veel 7 418,27 euro väljamõistmist. 8
(9)3-07-1248 Ringkonnakohus mõistab käesoleva määrusega lisaks 31.05.2011 kohtumäärusega väljamõistetud summale kaebuse esitaja kasuks välja 3398,42 eurot, so 45,81 % määruskaebuse esitaja taotletust. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 12,78 eurot tuleb LäMTK-lt määruskaebuse esitaja kasuks välja mõista 5,85 eurot. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 9
(9)