KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2011. a. Põlva kohtumaja, Põlva xxxx tn 12 Tsiviilasja number 2-10-20

§-st 367 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, palub hageja kostjalt välja mõista 4613,13 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (4036,72 krooni) alates 12.01.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (milleks on riigilõiv summas 1250 krooni) ja viivise 2

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha

§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 6-9) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 11.01.2010.a. seisuga 4613,13 krooni s.h. põhiosa 4036,72 krooni, intress 21,48 krooni perioodi 26.11.2007 kuni 26.11.2007 eest, põhiosa viivis 476,29 krooni perioodi 14.08.2008 kuni 11.01.2010 eest, 3

§-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on 11.01.2010.a. koostatud hagis arvestanud viivise 11.01.2010.a. seisuga. Seoses asjaoludega, et kohtul tekkisid probleemid kostjale hagi kätte toimetamisega, menetleva kohtuniku töölt lahkumise tõttu tuli tsiviilasja ühelt kohtumajalt teisele üle anda, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagist nähtuvalt on hageja viivisemäärana 2010.a. arvestanud 0,022%. Seega on tegemist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määraga. Eesti Panga intressimäära avaldamise teate kohaselt väljaandes Ametlikud Teadaanded oli võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

1. jaanuari 2010.a. ja enne 1.juulit 2010.a. ning enne 1.jaanuari 2011.a. 1,00%. Seega VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis 2010.a. oli 8% aastas so 0,022% päevas. Arvestades põhinõude suurust 4036,72 krooni on ajavahemiku 12.01.2010 kuni 31.12.2010 eest viivis 314,38 krooni (4036,72 x 0,00022 x 354). Eesti Panga intressimäära avaldamise teate kohaselt väljaandes Ametlikud Teadaanded on võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
2. juulit 2011.a. olnud 1,25%. Seega VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis käesoleval ajal on 8,25% aastas so 0,023% päevas. Arvestades põhinõude suurust 4036,72 krooni, on viivis ajavahemiku 01.01.2011 kuni 03.10.2011 eest moodustab viivis 256,25 krooni (4036,72 x 0,00023 x 276) krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 alusel seisuga 11.10.2011.a. võlgnevuse katteks kindla summana välja mõista 5183,76 krooni (sh 4036,72 krooni põhiosa, 21,48 krooni intressi, 1046,92 krooni põhiosa viivis perioodi 14.08.2008 kuni 03.10.2011 eest, 50 krooni menetlustasu võlgnevuse kirja koostamise eest ja 28,64 krooni postikulu võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest, katteks. Alates 04.10.2011.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Alates 01.01.2011.a. on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse katteks 331,30 eurot, sellest 257,99 eurot võlgnevuse põhiosa, 1,37 eurot intress, 66,91 eurot põhiosa viivis (seisuga 03.10.2011), 3,20 eurot menetlustasu võlgnevuse kirja koostamise eest ja 1,83 eurot postikulu võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses 4

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku 1250 krooni. Hageja on esitanud ka maksekorralduse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kohta (tl 5). Kuna Tartu Maakohus on avaldaja maksekäsu avaldust menetlenud, annab see alust arvata, et maksekäsumenetluses ettenähtud riigilõivu on avaldaja tasunud. Seetõttu määrab kohus

§ 1741

lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 250 krooni riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud 11.01.2010.a. 1000 krooni riigilõivu.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu avaldus jäeti rahuldamata Tartu Maakohtu 22.12.2010.a. määrusega

§ 483lg 2 p 3 alusel.

Hagi on kohtusse esitatud 14.01.2010.a. Seega on saab maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvata käesoleva asja menetluskulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1250 krooni so 79,89 eurot. Hageja taotlusel ning

§ 177

lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 5