3-11-1468/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1468 Haldusasi F.L.e kaebus Politseija Piirivalveameti
2. mai 2011 otsuse nr 15.2-09/256 osalise tühistamise ning Politsei- ja Piirivalveameti
3. mai 2011 vaideotsuse nr 15.2-09/279 tühistamise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: F.L. Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Margot Pellmas RESOLUTSIOON
4. Jätta F.L.e kaebus rahuldamata.
5. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda . Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4 ja lg 6). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID
7. aprillil 2011 pöördus F.L. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru teenindusse, kuivõrd tema isikutunnistuse nr xxxxxxxxx kiip ei töötanud enam. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)
8. mai 2011 otsusega nr 15.2-09/256 tunnistati kaebuse esitaja isikutunnistus kehtetuks ning keelduti uue isikutunnistuse tasuta väljaandmisest põhjusel, et dokumenti on kahjustatud või halvasti hoitud. Otsuses märgitakse, et Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna isikutuvastamise ja dokumendibüroo peaeksperdi arvamuse kohaselt ei olnud isikutunnistuse kiibi kontaktalas dokumendiplangi tootja praagi tunnuseid ning isikutunnistuse kiibi kontaktalas olev 1 murdejälg ja kinegrammialas kihtide eendumine viitavad asjaolule, et dokumenti on kahjustatud või halvasti hoitud, mille tulemusena on kiip lakanud töötamast. Samuti märgiti otsuses, et dokument ei kuulu tasuta väljavahetamisele, kui peale dokumendi väljastamist on dokument kahjustamise või väärkasutamise tõttu muutunud kasutuskõlbmatuks. Eelnimetatud otsusele esitas F.L.
9. mail 2011 vaide, mis PPA
10. mai 2011 vaideotsusega rahuldamata jäeti. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
11. F.L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti
12. mai 2011 otsuse nr 15.2-09/256 osalist tühistamist ning Politsei- ja Piirivalveameti
13. mai 2011 vaideotsuse nr 15.2-09/279 tühistamist. Kaebuse esitaja hinnangul on vaidlustatud otsus osas, millega kaebuse esitajale keeldutakse isikutunnistuse tasuta väljastamisest vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1, § 56 lg 1 ja lg 2 nõuetega, samuti Euroopa hea halduse tava eeskirja põhimõtetega. Vaidlustatud vaideotsuse osas leiab kaebuse esitaja, et see on vastuolus HMS § 82 p 5 ja p 7 nõuetega.
14. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PPA otsus isikutunnistuse tasuta väljaandmisest keeldumise osas ei ole põhjendatud, selles tehtud viide ekspertiisile on ebakorrektne ning sellest ei selgu, kes vastava ekspertiisi tegi, kas tal oli selleks pädevus, millistel tingimustel on menetlusosalisele arvamus kättesaadav vms. Veelgi enam on kaebuse esitaja seisukohal, et isikutunnistuse visuaalset vaatamist ei saa käsitleda ekspertiisina TsMS § 294 lg 1 tähenduses koostoimes HkMS §-ga
15. F.L. heidab vastustajale ette, et talle ei tagatud õigust esitada asjas omapoolseid seisukohti või vastuväiteid. Kaebuse esitaja rõhutab, et hoidis oma isikutunnistust äärmiselt hoolikalt ning kasutas seda ainult sihtotstarbeliselt. Ka leiab kaebuse esitaja, et otsuses sisalduv väide, et dokumenti on kahjustatud või halvasti hoitud, on oletuslik ja meelevaldne ning tõendamata on kaebuse esitaja poolt toimepandud teod, mis annaksid aluse isikutunnistuse tasuta väljaandmisest keeldumiseks. Kaebuse esitaja märgib, et PPA ei ole hinnanud arvestanud võimalusega, et isikutunnistusel tuvastatud kahjustused on tingitud selle ebakvaliteetsest materjalist. Vaidemenetluse osas leiab F.L., et tema õigusi on oluliselt rikutud, kuna talle ei antud võimalust anda omapoolset seletust, samuti ei tehtud talle teatavaks asja arutamise aega ja kohta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
16. Politsei- ja Piirivalveamet peab F.L.e kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab seoses kaebuse esitaja etteheidetega tehtud ekspertiisi osas, et prefektuuride teenindustes vormistatakse ekspertiisi saadetavate isikut tõendavate dokumentide kohta garantiitaotlus, mis edastatakse Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna isikutuvastamise ja dokumendibüroole, kus ekspertiisi teostavad selleks volitatud eksperdid. Volitused ekspertidele tulenevad vastustaja selgituste kohaselt nende ametijuhenditest ja nende pädevus on saavutatud kogenud ekspertide poolt koolitamise ja praktika käigus. Vastustaja lisab, et ekspertiisi tulemusena otsustatakse, kas dokument kuulub tasuta väljavahetamisele või mitte ning asjaolu, et vaidlusaluses otsused puuduvad andmed eksperdi ja ekspertiisi läbiviimise aja kohta ei tähenda, et otsus oleks vastuolus HMS normidega ja kaebuse esitajale tuleks väljastada uus isikutunnistus tasuta. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, nagu PPA ei oleks viinud läbi ekspertiisi TsMS § 294 lg 1 tähenduses ning seda põhjusel, et viidatud säte reguleerib kohtu poolt määratud, mitte aga haldusorgani teostatavaid ekspertiise. 2
17. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et tulenevalt HMS § 56 lg 1 on tal õiguspärane ootus eksperdi arvamusega tutvumiseks ning selle osas selgituste andmiseks, märgib vastustaja, et tõepoolest ei edastatud ekspertiisis koostatud garantiitaotlust ning eksperdi selgitust kaebuse esitajale, kuid selle sisu oli kajastatud PPA
18. mai 2011 otsuses nr 15.2-09/256, samuti oli kaebuse esitajal võimalus need haldusorganilt välja nõuda. Kaebuse esitaja väitega nagu haldusorgan oleks ebaõigesti kohaldanud HMS § 82 p 5 ja 7 vastustaja ei nõustu, vaid märgib, et F.L.e poolt esitatud vaidega ongi haldusorgan kaebuse esitaja selgitusi arvestanud vaideotsuse tegemisel. Vastustaja lisab, et vaidemenetluses ei pea vaide esitajale ilmtingimata andma võimalust omapoolseks seletuseks, kui asjas kogutud materjalide pinnalt on võimalik otsus vormistada. Samuti leiab PPA, et vaidlustatud otsused on kooskõlas Euroopa hea halduse tava eeskirjaga ja muude kehtivate õigusaktidega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et F.L.e kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. PPA on põhjendanud ning tõendanud oma seisukohta, et F.L.e isikutunnistuse kiip oli muutunud kasutuskõlbmatuks mehhaanilise kahjustuse tagajärjel ning õigesti asunud seisukohale, et selliseid kahjustusi saab käsitada dokumendi kahjustamise või väärkasutuse tagajärjena, mitte aga dokumendi tootjapoolse praagina.
20. F.L. on vaidlustanud PPA
21. mai 2011 otsuse osas, millega keelduti tasuta uue isikutunnistuse väljastamisest ning PPA
22. mai 2011 vaideotsuse. Kaebuse esitaja ei ole PPA otsust vaidlustanud osas, mis puudutab isikutunnistuse kehtetuks tunnistamist, mistõttu ei ole vaja asuda analüüsima seda, kas elektroonilist kasutamist mittevõimaldava, ent visuaalselt isikusamasuse tuvastamist võimaldava isikutunnistuse kehtetuks tunnistamine isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 13 lg 1 p 4 alusel on õigustatud või mitte. Vaideotsuse tühistamise taotlus tuleb rahuldamata jätta aga pelgalt kaebeõiguse puudumise tõttu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 2 lõikes 1 sätestatakse, et halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Menetlusnormide rikkumine vaidemenetluses või vaide rahuldamata jätmine iseenesest ei riku isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidemenetluse esemest sõltumatu rikkumisega on tegemist juhul, kui vaidemenetluses tehtud toiming või vaideotsus rikuks isiku õigusi olenemata sellest, milline on vaideotsuse resolutiivosa ehk sõltumata sellest, kas vaie rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Käesoleval juhul heidab kaebuse esitaja vaideotsusele sisuliselt ette seda, et vaideorgani menetlusnormide rikkumised tõid kaasa ebaõige vaideotsuse. Isegi kui kaebuse esitaja etteheited oleksid põhjendatud, ei oleks tegemist kaebuse esitaja õiguste rikkumisega vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seetõttu tuleb vaideotsuse tühistamise taotlus rahuldamata jätta.
23. Kaebuse esitaja seisukoht, et PPA oleks pidanud talle kehtetuks tunnistatud isikutunnistuse asemel uue isikutunnistuse tasuta andma, ei ole põhjendatud. Esmalt tuleb märkida, et ei ITDS ega selle alusel ja selle täitmiseks antud rakendusaktid ega ka riigilõivuseadus, mille §-s 2572 lõikes 1 sätestatakse isikutunnistuse taotluse läbivaatamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus, ei näe ette võimalust kehtetuks tunnistatud isikutunnistuse asemele uue dokumendi väljastamist ilma riigilõivu tasumata. Vastustaja selgitusest nähtuvalt vahetab PPA praktikas siiski ilma isiku poolt täiendava taotluse esitamiseta välja dokumendid, mis ei ole valmistatud nõuetekohaselt. Käesoleval juhul ei 3 ole vaidlust selles, et F.L.ele väljastati isikutunnistus nr xxxxxxx
24. juunil 2008 ning väljastamise ajal oli see igati töökorras. Kaebuse esitaja väitel muutus dokument elektrooniliselt kasutuskõlbmatuks
25. aasta aprillikuus. Vastustaja on lisanud oma kirjalikule seletusele garantiitaotluse ja sellele lisatud dokumendi ekspertiisi teostanud ametniku selgituse dokumendi garantii korras väljavahetamisest keeldumise kohta (tl. 34 pöördel), kus märgitakse, et dokumendi visuaalsel vaatlusel tuvastati kiibi kontaktalas murdejälg ja kinegrammialas kihid eenduvad. Selgitusele on lisatud vaidlusaluse isikutunnistuse esi- ja tagaküljest tehtud fotod, millel on nooltega viidatud väidetavale murdejäljele kiibi kontaktalas ning eenduvatele kihtidele kinegrammialas. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et tegemist ei ole nõuetekohase ekspertiisiga. Ei haldusmenetluse seadus ega ITDS ei kohusta PPA-d isikutunnistuse kahjustuste defektide tuvastamiseks kasutama haldusvälise sõltumatu eksperdi abi. Haldusorgan võib asja otsustamise seisukohast tähtust omavad asjaolud tuvastada iseseisvalt. Vastustaja on selgitanud, et käesoleval juhul on vaidlusalust dokumenti vaadelnud ja selle kahjustused tuvastanud ametnik, kellele see on ametijuhendi järgseks ülesandeks. Kohtul ei ole mistahes alust sellise ametniku erialateadmistes kahelda, ka kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtki argumenti, mis võiks viidata sellele, et isikutuvastamise ja dokumendibüroo peaekspert Helen Koltšanov on vaidlusalusel isikutunnistusel olevad kahjustused valesti tuvastanud. Asjaolu, et eksperdi arvamust ei esitatud kaebuse esitajale koos vaidlusaluse otsusega, ei muuda otsust õigusvastaseks ega anna alust selle tühistamiseks. Ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks vastustajalt nõudnud vaidlustatud otsuse aluseks olevate dokumentide väljastamist ning et sellest oleks keeldutud. Eksperdi arvamuse koos otsusega väljastamata jätmine ei takistanud kaebuse esitajal ka PPA
26. mai 2011 otsuse vaidlustamist.
27. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, mis on välja toodud nii PPA
28. mai 2011 otsuses kui kohtule antud selgituses, et murdejälg kiibi kontaktalas ning kihtide eendumine kinegrammialas viitavad dokumendi kahjustamisele või halvasti hoidmisele. Murdejälg viitab plastikmaterjalist (polükarbonaadist) kaardi kiibi- ja kinegrammiosa füüsilisele mõjutamisele (murdmisele, painutamisele vms) ning selline kahjustus ei teki kaardi igapäevase ja sihtotstarbelise kasutamise käigus. Seda, kuidas kahjustus täpselt tekkis ning kas dokumendi kasutaja seda soovis või mitte või kui hoolsalt ta oma dokumendiga ümber käis, ei ole üldjuhul isegi võimalik tagantjärele tuvastada. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada kaebuse esitaja etteheidet, et PPA ei ole uurinud murdumisjälje tekkimise põhjusi. Usutav ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et kiibi kasutuskõlbmatuks muutumine võis olla tingitud kaardi tootmisel kasutatud ebakvaliteetsetest materjalidest. Kiibi kontaktosale murdejälge tekkimine pärast isikutunnistuse kahe ja poole aasta pikkust (kaebuse enda selgituse kohaselt aktiivset elektroonilist) kasutamist viitab siiski mingisugusele ühekordsele füüsilisele mõjutusele, mitte materjali pikaajalisele kulumisele.
29. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4