← Eesti

2-11-414/13

2-10-62805 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a. Põlva Tsiviilasja number 2-11-414 Tsiviilasi K. K. (K. K. ) A. A. elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1251 eurot Eelistungi aeg
  3. oktoober
  4. a Menetlusosalised ja nende
  5. Hageja: K. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxxx x,xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja – K. K. xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxxx x-,xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx)
  6. Kostja – A. A. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxx) esindajad RESOLUTSIOON
  7. Hagi rahuldada. Välja mõista A. A. . K. elatis alates 10.01.
  8. a igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuni K. K. xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. x. . Jätta menetluskulud A. A. .
  9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 18.10.
  10. a kell
  11. A. A. esitada kaja tagaseljaotsuse peale Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 14 päeva jooksul 2-10-62805 alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. K. K. kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused K. K. ) seaduslik esindaja K. K. esitanud Põlva kohtumajale 10.01.
  12. a hagi, milles muu hulgas taotleb A. A. ) elatise väljamõistmist hageja ülalpidamiseks igakuiselt 139,01 eurot alates põlvnemise tuvastamise hetkest tingimusega, et maksta tuleva elatise summa suurus muutub automaatselt, kui muutub mõni õigusakt, mille tõttu väheneb või suureneb elatise määr. Hagiavalduse kohaselt elab hageja ema – K. K. . Eelistungil hageja esindaja täpsustas esitatud nõuet ning taotleb kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt 139 euro ulatuses alates hagiavalduse esitamisest, s.o 10.01.
  13. a, kuni K. K. saamiseni. Kuna kostja ei ole istungile ilmunud ning on istungi toimumisest teadlik, siis taotleb hageja esindaja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Eelistungile 18.10.
  14. a ei ole ilmunud kostja – A. A. . Kohus on saatnud kostjale elukohta (xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx) kohtukutse koos hoiatusega, et kui ta istungile ei ilmu, siis võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse kostja kahjuks (tl 25 pöördel). Saadetud kohtukutse on kätte toimetatud postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega 09.09.
  15. a kostja emale – E. G. , kes elab kostjaga samas eluruumis. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse kohtukutse sellega kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik eelistungi toimumise ajast ja kohast. Ka ei ole kostja kohtule teatanud oma mitteilmumise põhjust ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 410 ja 413 lg 1 alusel, sest kostja, kes on kohtukutse õigeaegselt kätte saanud oma ema kaudu, on jätnud 2

(3)2-10-62805 istungile ilmumata mõjuva põhjuseta ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul ka TsMS § 413 lg 3 p-des 1-3 ning lõikes 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Valgjärve Vallavalitsuse tõendi nr 13-2011/3840 (09.09.2011) kohaselt on K. K. : xxxxxxxxxxx) isaks A. A. : xxxxxxxxxxx) ja ema - K. K. : xxxxxxxxxxx). Elatise väljamõistmisel tuleb juhinduda alates 01.07.
  1. a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96; 97; 100 ja
  2. Vastavalt PkS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse
  3. juuni
  4. a määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.07.
  5. a töötasu alammääraks täistööaja töötamise korral 4350 krooni, s.o 278,02 eurot. Seega on minimaalne elatusraha suurus praegu ühele lapsele 139,01 eurot kuus. Vastavalt hageja nõudele tuleb kostjalt välja mõista elatis 139 euro ulatuses igakuiselt alates hagi esitamisest. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251 (9 x 139) eurot. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 ning § 164 lg 3 alusel täielikult kostja kanda. Hageja seaduslik esindaja ei ole nõudnud hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.