§-s 410 on sätestatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Eelistungile ilmunud hageja esindajad esitasid taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja ei ilmunud eelistungile ilmunud ja kohale ilmunud hageja esindajad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 2
§-le 367, mille kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Samas sellist konkreetset nõuet hagis esitatud ei ole. Seetõttu kohus leiab, et puudub alus kostjalt viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskulude nimekirja lisanud juba hagiavaldusele. Hageja menetluskuludeks vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 6) on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1250 krooni ja tasu õigusabi eest 2500 krooni. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 23, 25). Seetõttu määrab kohus
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 27.12.2007.a. 250 krooni riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud 02.02.2010.a. 1000 krooni riigilõivu.
lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata 13.10.2010.a. Hagi on kohtusse saabunud 03.12.2009.a. Ilmselgelt ei ole käesolev hagi on kohtusse esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu ei saa hageja menetluskuludeks käesolevas asjas lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kui ka õigusabikulusid. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 2500 krooni ulatuses (so nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses). J. . O. arve (tl 23) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale J. . O. -le õigusabiteenuse osutamise eest 2500 krooni ( sh käibemaks 416,67 krooni)
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja.
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 4932,01 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kuid nõutav õigusabi kulu sisaldab ka käibemaksu (416,67 krooni). Eelistungil hageja esindajad ei kinnitanud
lg 6 kohaselt, et avaldaja poleks käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Ka sisaldab õigusabi kulu tasu õigusabi eest maksekäsu kiirmenetluses. Seetõttu kohus leiab, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja kulu tuleb vähendada ning välja mõista 1500 krooni. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 2500 krooni ( 1000 + 1500) so 159,78 eurot. Menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotlust hageja esitanud ei ole.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.