Obsah (5)

§ 38§ 3§ 29§ 31§ 37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuaril 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-2960 Haldusasi OÜ SKO

) §-des 29 ja 31. Eelviidatud

paragrahvidest lähtudes on maksukohustuslasel õigus maha arvata sisendkäibemaks juhul, kui on täidetud korraga kõik tingimused - kaup on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks ning kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve. Kaup või teenus peab olema ka reaalselt soetatud. Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et arvel märgitud teenus ei ole soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, mistõttu puudub arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 10. Tõepoolest on tekkinud olukord, kus maksuhaldur nõuab ühelt poolt müüjalt sisse käibemaksu ja samaaegselt piirab kaebuse esitajal käibemaksu tagasisaamist. Ostjal ei saa lubada sisendkäibemaksu mahaarvamist, kuna see rikuks käibemaksu põhimõtteid. Seaduse järgi on kaebuse esitajal käesolevas olukorras sisendkäibemaksu mahaarvamine lubamatu. Müüjal on aga

§ 38

lg 1 alusel olenemata sellest, et ta polnud käibemaksukohustuslane, kohustus tasuda arvel märgitud käibemaks.

§ 38

lõikest 1 tuleneb, et maksukohustuslane peab tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Käesoleval juhul ei anna müüjapoolne käibemaksu tasumine ostjale õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna vastavad eeldused ei ole täidetud. Sellise kaebuse esitaja poolt viidatud olukorra äralangemiseks, kus müüja on lisanud arvele käibemaksu seaduslikku alust omamata ning ostja on selle arve alusel müüjale käibemaksu tasunud ning soovib seejuures sisendkäibemaksu maha arvata, tuleb tehingu pooltel kokku leppida arve ümbertegemises. Seega müüja väljastab ostjale arve ilma käibemaksuta ning ostjal on nõue müüja suhtes tasutud käibemaksu ulatuses.

1. Kaebuse esitaja seisukoht, et otsus on arusaamatu ja selle koostamisel on rikutud motiveerimisnõuet, on alusetu ning põhjendamata. Otsuses on selgesõnaliselt välja toodud ja viidatud seaduse sätetele, mis põhjusel kaebuse esitaja taotlus on rahuldamata jäetud. Käesoleval juhul ei ole vaja hinnata tõendeid ning motiveerida maksuhalduri järeldusi. Müüja lisas käibemaksu arvele, kuigi tal puudus selleks õigus, kuna ta polnud käibemaksukohustuslane. Käesolevas olukorras on seaduse järgi keelatud kauba soetajal ja teenuse saajal käibemaksu sellise arve alusel maha arvata. Otsuses on viidatud asjakohastele sätetele ning põhjendatud tekkinud olukorda. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaidlustatud otsusega on maksuhaldur jätnud kaebaja käibemaksu tagastustaotluse summas 48 268 krooni rahuldamata põhjusel, et kaebajal puudus õigus kajastada
3. a maikuu käibedeklaratsiooni sisendkäibemaksu hulgas OÜ RP Investments 30.05.2010 arvel (t lk. 31) kajastatud käibemaksu summas 52 000 krooni, kuna viimane ei olnud käibemaksukohustuslane. Seda, et OÜ RP Investments ei olnud arve esitamise ajal käibemaksukohustuslane, kaebaja ei vaidlusta. Küll aga leiab kaebaja, et olukorras, kus maksuhaldur nõuab olenemata eeltoodust OÜ-lt RP Investments korraldusega (t lk. 10-11) käibemaksu tasumist, tuleb lubada ka kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamist. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas otsus on piisavalt motiveeritud ning kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega käibemaksu tasumise põhimõtete kohta.
4. Käibemaksuseaduse (

) § 29 lõikest 1 tuleneb, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil

§ 3

lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe ning ettevõtlusega seotud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

§ 29

lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

§ 31

lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

§ 37

lg 7 p 10 järgi tuleb arvele märkida ka tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

§ 3

lg 3 kohaselt peab maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast.

§ 37

lg 7 p-st 10 ning § 3 lg-st 3 koosmõjus tuleneb, et isik, kes ei ole end maksukohustuslaseks registreerinud, ei või märkida arvele tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Juhul, kui ta seda siiski teeb, ei vasta selline arve

§-s 37 sätestatud nõuetele ning isikul, kes sellise arve saab, puudub

§ 29

sätetest ning § 31 lg-st 1 tulenevalt õigus arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. 14. Eeltoodud kohtu järeldust kinnitab ka Riigikohtu praktika. Seoses käibemaksukohustusega on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt selgitanud, et kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata (03.06.2004 otsus asjas nr. 3-3-1-21-04, p 15; 20.10.2004 otsus asjas nr. 3-3-1-48-04, p 13; 02.12.2004 otsus asjas nr. 3-3-1-50-04, p 16; 02.12.2004 otsus asjas nr. 3-3-1-51-04, p 16). „/…/ [a]inult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks tasub ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele“ (Riigikohtu 05.06.2006 otsus asjas nr. 3-3-1-34-06 p 15 ja 13.02.2008 otsus asjas nr. 3-3-1-97-07 p 12). Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et ostja peab kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris (08.05.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-43-03, p 9). Käesoleval juhul jättis kaebaja oma kohustuse, kontrollida seda, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohustuslane, täitmata. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ RP Investments arvel käibemaksukohustuslase number puudub. Kaebaja viide Riigikohtu 25.03.2009 otsusele asjas nr. 3-3-1-3-09 ei ole asjakohane, kuna nimetatud asjas oli kauba müüja maksukohustuslasena registreeritud. Riigikohtu sedastus eeltoodud lahendi p-s 12, mille kohaselt peab kahe ettevõtja vaheline tehing kokkuvõttes jääma neile maksuvabaks, 4 kehtib juhul, kui mõlemad tehingu pooled on registreeritud maksukohustuslased. Maksuhalduri otsuse vaidlustamisel ei saa kaebaja tugineda ka väitele, et OÜ RP Investments peab maksuhalduri korraldusest tulenevalt arvel märgitud käibemaksu tasuma.

§ 38

lg 1 järgi tasub maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seega ei olene kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus antud juhtumi erisusi arvestades sellest, kas OÜ RP Investments arvel märgitud käibemaksu tasub või mitte. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, nagu oleks vaidlustatud otsus motiveerimata. Otsuses on selgelt välja toodud nii otsust tingivad faktilised asjaolud kui ka maksuhalduri hinnang tõenditele ja neist tehtud järeldused. Kohus nõustub kaebajaga selles, et otsuse motivatsioon lk 2 alumises lõigus ning lk-l 3 on väga üldine ja ebamäärane ning sellest võib jääda mulje, nagu oleks kaebaja peale sisendkäibemaksu hulgas OÜ RP Investments arvel märgitud käibemaksu summas 52 000 krooni kajastamise saanud hakkama veel terve rea eksimustega, mida ei ole otsuses lahti kirjutatud. Samas, arvestades otsuse resolutsiooni ning muud motivatsiooni, tuleb järeldada, et eeltoodud motivatsiooni eesmärgiks on toetada vaid maksuhalduri järeldust seoses kaebaja poolt OÜ RP Investments arvel näidatud sisendkäibemaksu käibedeklaratsioonis kajastamisega. Seetõttu ei riku nimetatud motivatsioon otseselt kaebaja õigusi ega muuda motiveeritud haldusakti motiveerimatuks. 15. Eeltoodud kaalutlustel ning tuginedes HKMS § 26 lõike 1 punktile 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 5