2-11-21294/3

2-11-21294 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a , Tartu mnt. kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-21294 Menetlustoiming Menetluse algatamise otsustamine Avaldaja U T (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikud H T (isikukood XXX, elukoht XXX); MA(isikukood XXX elukoht XXX). Menetlusosalised ja nende esindajad UT(T ) avaldus HT(T ) erieestkoste seadmiseks RESOLUTSIOON Jätta UTavaldus HT(T ) erieestkoste seadmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus leidis: U T esitas 06.05.2011.a kohtule avalduse, milles palub kohtul määrata H T erieestkostjaks MA notariaalse kinkelepingu sõlmimiseks. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja kinkida alaealisele HT XXX korteriomandi. Perekonnaseaduse (PKS) § 209 lg 1 kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Erieestkostja määratakse ka PKS §-s 180 nimetatud toiminguteks. PKS § 180 lg 1 p 1 kohaselt on nimetatud toiminguks on tehingud, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku, leiab, et esitatud avaldus ei ole põhjendatud ega saa kuuluda rahuldamisele alljärgnevatel asjaoludel: Seonduvalt kinkelepinguga märgib kohus järgmist. Kinge on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 tähenduses ühepoolne tehing, millest kingisaajal ei teki mitmepoolsele lepingule iseloomulikke 1 kohustusi. Seetõttu ei eelda kingi vastuvõtmine erilisi, seadusega reguleeritud toiminguid ja kingi vastuvõtmiseks pole vajalik erieestkoste seadmine, kuna kinge seisneb eranditult kohustuse täitmises alaealise suhtes, mistõttu on välistatud PKS § 180 lg 1 p 1 täheldatud erieestkoste seadmise alus. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et H T emal MA lasuks seadusest või tehingust tulenev keeld kinkena saadud vara valitsemiseks, samuti pole kinkija määranud, et H T vanemad ei tohi kinkena saadud vara valitseda. Pigem vastupidi – U T palub oma avalduses just H T ema nimetada erieestkostjaks, so isikuks, kellel on H T poolt kinkena saadud vara valitsemise õigus. Kohus selgitab, et kuna MA on alaealise H T vanemana õigustatud PKS § 127 kohaselt H T suhtes varahaldust teostama, siis puudub vajadus määrata teda täiendavalt erieestkostjaks. Teiseks ei ole olemas kinkelepingut, millest lähtuvalt oleks võimalik teoreetiliselt käsitleda erieestkoste seadmise avaldust, seega on avaldus esitatud ennatlikult. Kohus selgitab avaldajale, et lisaks PKS § 187 sätestatud keelule teostada ilma kohtu nõusolekuta alaealise varaga tehinguid, on kinkija õigustatud PKS § 185 ja Võlaõigusseaduse § 265 alusel andma korraldusi kingitava asja valitsemiseks. Juhul kui avaldaja tulevikus sõlmitava kinkelepingu puhul soovib välistada H T vanematel vara valitsemise, on ta õigustatud pöörduma kohtusse erieestkostja määramiseks. Raivo Einula Kohtunik 2