§-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sünni tõendist (tl 5) nähtuvalt on A. T. K. L. .xx.xxxx.x. sündinud poeg A. T. .
§-dest 96 ja 97 p 1 on kostja kohustatud hagejat ülal pidama. Tulenevalt kostja kirjalikust vastusest, milles ta elatise nõudele vastu ei vaidle, leiab kohus, et kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole lapse ülalpidamises osalenud. Seega on elatise väljamõistmine kostjalt kohtuotsusega põhjendatud.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on
Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras. Kuna hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud alammääras, ei pea lapsele tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. On mõistetav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Kostja ei ole elatise maksmisele seaduses ettenähtud alamääras vastu vaielnud. Seega pole alust arvata, et lapsele seaduses ettenähtud alamääras so 139,01 euro suuruse elatise maksmine oleks kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav. Kostjalt tuleb hageja kasuks elatis 139,01 eurot kuus välja mõista. 2
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates lapse sünnist. Kostja pole ka sellele hageja nõudele vastu vaielnud.
Kuna laps alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Hageja seaduslik esindaja on oma seisukohas kostja vastusele nõustunud kostja taotlusega maksta elatist iga kuu 12.kuupäevaks. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt kuulub hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt peab otsuse sissejuhatuses märkima tsiviilasja hinna. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251,09 eurot (139,01 x 9). Kuna kohus hagi rahuldab, tuleks kõik menetluskulud TsMS §-st 162 lg 1 tulenevalt jätta kostja kanda. Kuna aga hageja seaduslik esindaja on oma seisukohas kostja vastusele nõustunud kostja taotlusega menetluskulude jätmiseks poolte kanda, oleks antud olukorras menetluskulude kostja kanda jätmine ebamõistlik. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel kummagi poole enda kanda. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.