alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. A. S. ) ja A. K. kostja) 12.01.2007 teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 221015664582. 06.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 07-0218261-VL (edaspidi leping 1) summas 20000 krooni, intressimääraga 18% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu 1 laenu põhiosa ja intressi iga kuu l0.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.07.2007, olles viivituses 11 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt täitmise tähtpäevale järgnevast päevast alates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. 09.05.2007 sõlmisid AS Hansapank ja A. K. krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-080260-EG (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221036092146 ja arvelduskontoga nr 2210155664582 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10000 krooni ulatuses. Lepingu 2 p. 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu 2 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Igakuiseks püsimakseks määrati lepingus 400 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 15.kuupäev. Lepingu 2 p. 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist panga hinnakirjaga kehtestatud määras. 15.07.2007 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 15.07.2007-15.01.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. 2
ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt 35 670,79 krooni väljamõistmist ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (27733,99 krooni) alates 11.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse on 20.märtsil 2010.a. kätte saanud (tl.28), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 24-25). Kohtu põhjendused
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus 3
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega
Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1.
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.7-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale lepingust nr 07-14 7061-VL tulenevalt kokku 23831,91 krooni, s.h põhiosa 17647,64 krooni, intress ajavahemiku 10.07.2007-14.05.2008 eest 3045,75 krooni ja põhiosa viivis ajavahemiku 10.07.2007-10.02.2010 eest 3138,52 krooni. Lepingust nr 08009586-KE tulenev võlgnevus on kokku 11838,88 krooni, s.h põhiosa 10086,35 krooni, intress 21.01.2008 seisuga 31,36 krooni , menetlustasu 50 krooni (võlgnevuse meeldetuletuse saatmine) ja põhiosa viivis ajavahemiku 15.07.2007 kuni 10.02.2010 eest 1671,17 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud
alusel ka viivise väljamõistmine alates hagiavalduse koostamisest - 11.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 11.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas. A. K. olnud viivituses käenduseta väikelaenulepingust ja püsimaksega krediitkaardilepingust tulenevate põhinõuete – kokku 27733,99 krooni tagastamisega ajavahemikul 11.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.11.2010.a. 289 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 1763,32 krooni (27733,99 x 0,022% x 268=1763,32 ). 4
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 6277,34 krooni. Seega on kohtul võimalik
lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.
p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. A. S. kiirmenetluse avaldus A. K. (tsiviilasi nr. 2-08-19799) jäetud
lg 2 p 3 alusel rahuldamata 06.01.2010 (tl.15) ning hagi on kohtusse esitatud 12.02.2010, seega ei esine alust maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 11.02.2010.a. riigilõivu 6000 krooni (maksekorralduse koopia tl.6). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 6000 krooni. Vastavalt
lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.