Obsah (4)

§ 230§ 5§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2011,Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-22809 Tsiviilasi TNhagi TRva

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele. Laenulepingust tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pooled sõlmisid 01.05.2002 võlakirja, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 1 278,23 eurot (20 000 krooni) tähtajaga kolm kuud ning intressiga 3% kuus laenusummalt (tl 10-11). Seega muutus laen sissenõutavaks 02.08.
2. Tulenevalt TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama § lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja kinnitas 17.06.2009 oma allkirjaga võlakirja tingimusi (tl 10-11), seega tunnistas kostja nõude olemasolu ning aegumine algas uuesti 17.06.2009 ning lõppeb tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 17.06.2012 kell 24.
3. Hagi esitati kohtule 12.05.2010, seega ei ole hagi aegunud.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 01.05.2002 võlakirja, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 1 278,23 eurot (20 000 krooni) tähtajaga kolm kuud ning intressiga 3% kuus laenusummalt (tl 1011), arvestades sealjuures Eesti krooni ja USA dollari vahetuskurssi. 17.06.2009 tunnistas kostja võlakirja tingimusi (tl 10-11). Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja abikaasa on hagejale laenu tagastanud, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et hageja sundis 17.06.2009 tunnistama võlakirja olemasolu ning andma sellele allkirja. Kohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, et hagejal on tulenevalt USA dollari vahetuskursist õigus kostjalt välja nõuda vaid 829,70 eurot (12 982 krooni). Võlakirjast nähtuvalt arvestati vahetuskurssi intressi arvestamisel, mitte laenu tagastamisel. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 1 278,23 eurot (20 000 krooni).
5. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldajarahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista viivitusintress 1 278,23 eurot (20 000 krooni), kuna kostja on olnud võlgnevuses peaaegu 9 aastat ning võlakirjast ei tulene, et kostja pidi viivitusintressi tasuma ainult kolme kuu eest. Kolme kuu eest oleks kostja pidanud viivitusintressi tasuma, kui kostja oleks võlgnevuse tähtaegselt tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks viivitusintress 1 278,23 eurot (20 000 krooni). Menetluskulud 3 15.

§ 162

lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik 4