Obsah (6)

§ 423§ 102§ 116§ 110§ 78§ 164

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-5647 Otsuse kuupäev 04.juuli 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi G B hagi I B vastu abielu lahutamise,

§ 423

lg 1 p 4 alusel ja keeldus ühisvara jagamise ja laste elukoha määramise hagi menetlusse võtmast. Hageja esitas määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.06.2010 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrusele esitas hageja määruskaebuse. Riigikohus tühistas 29.11.2010 Harju Maakohtu 16.04.2010 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2010 määruse ning saatis asja Harju Maakohtule abielulahutuse hagi läbivaatamise jätkamiseks ning ühisvara jagamise ja laste elukoha (hooldusõiguse) määramise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Harju Maakohus 10.02.2011 määrusega jätkas menetlust abielu lahutamise nõudes ja võttis menetlusse hagi ühisvara jagamiseks ja laste hooldusõiguse määramise nõudes. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue

1. Poolte abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx. Abielust on sündinud 2 last: poeg LFB XXXja tütar LGB XXX, kes elavad USA-s. Käesolevaks ajaks on poolte abielu purunenud, nendevahelised abielusuhted on lõppenud ning kostja on oma esindaja vahendusel teatanud, et ei soovi abielu taastada kuna selle jätkamine on võimatu. Sama leiab ka hageja ning palub abielu lahutada.
2. Esialgselt esitatud hagis palus hageja jätta lapsed tema juurde. Lapsed elavad poolte ühises kodus XXX´s, millise omandiõigust hageja hagis taotleb ning hageja soov on, et see võiks jääda laste elukohaks ka edaspidi. Asja arutamisel hageja muudab oma nõuet tulenevalt 01.07.2010 kehtivast perekonnaseaduse sätetest ning palub pooltele jätta laste suhtes ühine hooldusõigus. Hageja palub jagada poolte poolt abielu kestel soetatud ühisvara, milleks on: - kinnistu asukohaga XXX, XXX , väärtusega 2 970 000 krooni (258 200 USD). Kinnisvara on soetatud laenuga. Hetkel on laenujääk umbes 1 940 000 krooni, mida maksab hageja. Seega on jagamisele kuuluva kinnistu hinnanguliseks reaalväärtuseks 1 030 000 krooni; - hageja ja kostja hoiused ja investeeringud pankades kontojäägiga kokku ca 322 200 USD ehk 3 705 300 krooni; - hageja ja kostja arvelduskontod Eesti pankades kontojäägiga kokku 850 168 krooni. Kokku hindab hageja poolte ühisvara väärtuseks 5 585 468 krooni, millest ½ moodustab 2 792 734 krooni. 2
3. Hageja palub jagada ühisvara järgmiselt: Jätta hageja ainuomandisse kinnisasi aadressil XXX. Tunnistada hageja omandiks rahalised vahendid – pangakontodel asuv raha kokku summas 1 541 484 krooni. Tunnistada kostja omandiks rahalised vahendid pangakontodel kokku summas 2 792 734 krooni.
4. Asja arutamise ajaks on poolte varaline seis muutunud. Pärast abielusuhete lõppemist on kostja kasutanud pankades olevaid rahalisi vahendeid summas 254 000 USD enda huvides. Hageja on menetluse kestel kandnud kulutusi seoses kinnisvaraga summas 44 200 USD. Sellest tulenevalt palub hageja: Jätta hageja ainuomandisse kinnisasi aadressil XXX, väärtusega 418 00 USD, millest maha arvata kohustuste hulka kuuluv laenujääk summas 162 434 USD. Hageja taotleb, et kostja poolt enamsaadu arvelt mõistetakse välja temale kompensatsioon 22 883 USD. Eesti pangakontodel asuvad rahalised vahendid ca 48 000 eurot ja pankades asuvad rahalised vahendid ca 50 000 USD jagada poolte vahel võrdsetes osades. Kostja vastuväited ja vastuhagi.
5. Kostja on seisukohal, et mõlemad pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks XXX kohtus. Mõlemad pooled elavad XXX´s üle 12 aasta ja ei kavatse Eestisse naasta. Kostja leiab, et Eesti kohtulahendid ei saa kaitsta teda ning tema alaealisi lapsi väljaspool Eesti Vabariiki. Kuna menetlus on sama nõuete osas ka XXX kohtus palub kostja jätta hageja poolt esitatud hagi rahuldamata. Kohtu järeldused.
6. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväide, et asi kuulub lahendamisele Ameerika Ühendriikide XXX kohtus, mitte Harju Maakohtus, ei ole põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 102

lg 2 p 1 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal.

§ 116

lg 1 kohaselt käesolevas jaos nimetamata hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt

§-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt eestkosteasi on isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Eesti kohus võib lahendada eestkosteasja, kui eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis. Antud asjas on pooled ja poolte ühised lapsed Eesti Vabariigi kodanikud. 8. Ka ei ole põhjendatud asja mittemenetlemine põhjusel, et samas nõudes on asi menetluses Ameerika Ühendriikide XXX kohtus.

§ 78

lg 1 sätestab, et kui samade poolte vaheline sama sisuga hagi on enne Eesti kohtusse esitamist võetud kohtualluvuse järgi pädeva välisriigi kohtu menetlusse, võtab Eesti kohus hagi menetlusse, kui muud menetlusse võtmise tingimused on täidetud, kuid peatab menetluse, kui võib eeldada, et välisriigi kohus teeb lahendi mõistliku aja jooksul ja seda lahendit Eesti Vabariigis tunnustatakse. Sama paragrahvi

1. lõike järgi asi loetakse välisriigi kohtu menetlusse võetuks, kui välisriigi kohus on hagi suhtes teinud esimese menetlustoimingu. 3 Asja materjalidest nähtub, et XXX kohus on teinud esimese toimingu 31.03.2010 (t. I lk 49-50), kohtukutse ja kirjaliku vastamise nõue saadetud kostjale. Seega hagi esitamise ajal ei saanud kohus lugeda I B hagi XXX kohtu menetluses olevaks. Eelnevast lähtuvalt on Harju Maakohus pädev arutama antud tsiviilasja.
2. Perekonnaseadus (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ning arvestanud asjaoluga, et kostja on ise esitanud XXX kohtusse hagi abielu lahutamiseks, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte kooselu on lõppenud 2010 aasta algusest, nad elavad erinevates elukohtades. Kuna mõlemad abikaasad ei pea enam võimalikuks ega soovi abielusuhte taastamist, tuleb abielu lahutada. PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud enne 01.07.2010, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.
3. PKS § 14 lg 1 järgi abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 19 lg 1 järgi loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Hageja on vara jagamise nõude esitamisel järginud PKS § 19 lg 1 abikaasade võrdsuse põhimõtet. Kuna kostja vastuväiteid hageja poolt pakutud ühisvara jagamise viisile ei esitanud, siis saab sellest järeldada, et kostja nõustub hagis esitatud ühisvara jagamise viisiga. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 117 lg 1 järgi on omavahel abielus olevatel vanematel oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.
4. Tulenevalt PKS § 137 lg 1 on võimalik lahus elaval vanemal õigus taotleda lapse hooldusõiguse üleandmist. Hageja avaldas kohtuistungil arvamust, et laste suhtes jääks mõlemale vanemale ühine hooldusõigus. Arvestades laste vanust (poeg saab k.a. juulis 18 aastaseks ja tütar k.a. augustis 15 aastaseks), on mõistlik, et laste hooldusõigust teostaksid vanemad ka edaspidi ühiselt. Ülalpidamisnõudeid hageja vastu Harju Maakohtusse ei ole esitatud. 12.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 4