, haldusmenetluse seaduse ega ka keeleseaduse sätted ei kohusta vanglat korraldama kirjalikku tõlget. Kontaktisiku poolt antud suuline tõlge tagab selle, et isik saaks aru ning mõistaks temale suunatud haldusakti ning oleks vajadusel võimeline teostama efektiivselt kaebeõigust. Lisaks sellele märgib vangla, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 6 ning §-st 52 tulenevalt on Eesti riigikeel ning riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lõikest 1 tuleneb, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, siis kaasatakse asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline seda taotleb. Keeleseaduse § 8 lg 4 kohaselt võivad eesti keelt mittevaldavad isikud suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ning töötajatega, samuti notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need teenistujad või töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti. Vangla osutab, et Riigikohus on oma 07.12.2009 otsuses nr 3-3-1-5-09 märkinud, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seadusest (RVastS) § 6 lõikest 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vangla märgib, et eeltoodust tulenevalt ei saavuta N. L. oma eesmärki, mistõttu on tema kaebus perspektiivitu. 4. Mis puudutab paigutamist teise kinnipeetava juurde, siis ka antud osas ei tulene õigusaktidest kinnipeetavale õigust valida karistuse kandmiseks meelepärast kambrit ega elusektorit ning taotleda sellest tulenevalt enda ümberpaigutamist. 07.10.2011 vastuses Tartu Vangla kinnitab, et N. L. ei ole esitanud Tartu Vanglale ühtegi vaiet nõudega 3 paigutada teda teise kinnipeetava juurde, mistõttu kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole temal ka selle nõude osas läbitud. Kohtu seisukoht HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
lg 81 sätestatu kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kohus on seisukohal, et N.L. kaebus haldusasjas nr 3-11-2088 kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel: 1) Kaebuse nõude osas kohustada Tartu Vanglat tõlkima kaebajale dokumendid 330/132-2, 3-30/155-2, 3-30/139-2, 3-30/167-2, 3-30/156-2, 3-30/124-2, 3-30/123-2, 330/186-2, 3-30/165-2, 3-30/171-2, 3-30/141-2 pealkirjaga „Kahjunõude läbivaatamata jätmine“ (lisatud kaebusele näitena) ning dokumendid 3-30/121, 3-30/122, 3-30/134 eesti keelest vene keelde, - kuulub kaebus tagastamisele, kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud ülalnimetatud dokumentide tõlkimiseks kohustamise nõudes vaiet Tartu Vanglale, seoses sellega on N. L. läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Asjaolu, et N. L. on antud nõude osas vaidemenetlus läbimata kinnitab ka Tartu Vangla oma 16.09.2011 vastuses. Tartu Vangla 04.10.2011 vastusele lisatud 21.02.2011 vaide tagastamise otsustusest nr E5 76-2 selgub, et N. L. on küll kohtueelselt esitanud 26.01.2011 vaide nr E5 76, milles taotleb kohtudokumendi tõlkimist, kuid HMS § 79 lg 1 p 2 kohaselt on vaie tagastatud, kuna vaide esitaja ei ole kõrvaldanud vaide puudusi määratud tähtajaks. Otsustus on N. L. allkirja vastu teatavaks tehtud 23.02.2011, mida kinnitab märkus vaide tagastamise otsustusel. Tartu Vangla 04.10.2011 vastuses märgitu kohaselt ei ole N. L. vaide tagastamist seaduses ettenähtud 30 päevase tähtaja jooksul vaidlustanud. 4 Kohus on seisukohal, et N. L. vaie on tagastatud õiguspäraselt ja vastavalt VangS § 11 lg 5 ja lg 81 sätestatule on N.L. läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ka kohtudokumendi tõlkimise nõude osas. VangS § 11 lg 81 sisuks on see, et enne nõuetele vastava vaide esitamist sama vaide esemega kohtu poole pöörduda ei saa. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lõike 31 punktist 1 tagastab kohus käesoleva kaebuse selle esitajale ka kohtudokumendi tõlkimise nõude osas. 2) Kaebuse nõude osas kohustada Tartu Vanglat andma kaebajale selgitusi antud dokumentide osas ning aitama kahjunõuete vaiete puuduste kõrvaldamisel – ei ole kaebuse esitaja tõendanud kohustusliku vaidemenetluse läbimist. Asjaolu, et antud nõude osas on vaidemenetlus läbimata kinnitab ka Tartu Vangla oma 16.09.2011 vastuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lõike 31 punktist 1 tagastab kohus kaebuse ka antud nõude osas. 3) Kaebuse nõude osas kohustada Tartu Vanglat kaebuse esitajat ümber paigutama kinnipeetava J.M. (J. M.) samasse kambrisse – ei ole N. L. tõendanud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimist. Asjaolu, et vaidemenetlus on läbimata kinnitab ka Tartu Vangla oma 07.10.2011 kohtule antud vastuses. Eeltoodu tõttu ja juhindudes HKMS § 11 lõike 31 punktist 1 tagastab kohus N. L. kaebuse ka nõude osas paigutada kaebaja ümber teise kinnipeetava juurde samasse kambrisse. Vangla on märkinud ka 16.09.2011 vastuses, et kinnipeetaval puudub õigus valida meelepärast kambrit ja kambrikaaslast. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on HKMS § 11 lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Kohus selgitab: kuna kaebus kuulub tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, puudub kohtul alus riigilõivust vabastamise taotluse osas seisukoha võtmiseks. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et kuna
, haldusmenetluse seaduse ega ka keeleseaduse sätted ei kohusta vanglat korraldama kaebuses kirjeldatud dokumentide kirjalikku tõlget, ega kaebaja paigutamist kaebajale meelepärasesse kambrisse, oleks antud küsimuses tuvastamiskaebus perspektiivitu ja kuuluks tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Mare Priks kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.