§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 09. juuniks 2011.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 21.05.2011.a. 08.06.2011.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles tunnistas nõuet osaliselt ning oli nõus asja lahendama kompromissiga. 18.07.2011.a kohtule esitatud vastuses muutis hageja esindaja hagiavalduses esitatud nõuet, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise summas 139,01 eurot kuus alates 19.04.2010.a. 09.08.2011.a esitatud vastuses leidis kostja, et elatisenõue summas 139,01 eurot kuus on mõistlik, kuid soovis elatist tagasiulatuvalt maksta alates 01.01.2011.a. Kostja poolt esitatud kompromisslepingu projektiga nõustus hageja esindaja osaliselt. Edasiste läbirääkimiste järel esitas kostja esindaja 01.11.2011.a kohtule kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, mille hageja esindaja allkirjastas isiklikult 02.11.2011.a kohtuistungil. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
Kostja poolt koostatud ja kohtule ja hagejale edastatud kompromissi tekstis tuleb teha parandus hageja esindaja ettepanekul p.-s 1.3 hageja kontonumbris. Hageja esindaja kirjutas 2 parandatud kontonumbri allkirjastatud kompromissilepingule ja kostjal tuleb kompromissi täitmisel õiget kontonumbrit jälgida. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest
järgi.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist kolme päevani. Kohus leiab, et vastavalt
lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ü. Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.