TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-920 Otsuse kuupäev 10.10.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi K. Ki kaebus Viru Vangla 01.02.2011 käskkirjade nr 63/211-D ja nr 6-3/212-D vaidlustamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o. 10.10.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA JA VASTUSTAJA SEISUKOHT K. K esitas Tartu Halduskohtule kaks kaebust Viru Vangla 01.02.2011 käskkirja nr 6-3/211-D ja 01.02.2011 käskkirja nr 6-3/212-D vaidlustamiseks. Tartu Halduskohtu 17.05.2011 kohtumäärusega liideti K. K’i halduskaebused ühte menetlusse numbriga 3-11-
- K. K esitas oma kaebustes järgmised nõuded: 1.Viru Vangla 01.02.2011 käskkirja nr 6-3/211-D vaidlustamine. Viru Vangla 01.02.2011 käskkirjaga nr 6-3/211-D määrati K. K’ile vanglaametniku suhtes ähvardava väljendi kasutamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks. K. K esitas 06.02.2011 vaide Viru Vangla 01.02.2011 käskkirja nr 6-3/211-D peale. Viru Vangla 04.03.2011 vaideotsusega nr 6-12/54-3 jäeti K. K’i vaie rahuldamata. Kaebaja väidab, et ta esitas valvur L. Venski’le oma pretensioonid vene keeles, ta ei solvanud valvurit, vaid selgitas, et valvur ei käitu õigesti. Kaebaja väidab, et ta palus valvur U. Märks’il valvur L. Venski’le tõlkida kõik, mis ta räägib, eesti keelde, kuid valvur U. Märks ei oska vene keelt hästi ja tõlkis valesti. Kaebaja leiab, et tal on õigus südametunnistuse ja sõnavabadusele ning tal ei ole vajadust käituda vanglaametnikuga jämedalt ning teda ei tohi karistada, kui temast ei saadud aru. Kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Iseseisvalt vaidlustatud käskkirjaga kaebaja tutvuda ei suuda, kuna ei oska eesti keelt. Vaides palus käskkirja ja tema kohta tehtud ettekannete tühistamist ning kahjunõude 100 EEK (6.40 eurot) iga kartseris istutud päeva eest rahuldamist. Halduskohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja 01.02.2011 käskkirja nr 6-3/211-D tühistamist ja kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi.
- Viru Vangla 01.02.2011 käskkirja nr 6-3/212-D vaidlustamine. Viru Vangla 01.02.2011 käskkirjaga nr 6-3/212-D määrati K. K’ile vanglaametniku suhtes ebaviisaka väljendi („gandon“) kasutamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks. K. K esitas 07.02.2011 vaide Viru Vanglale 01.02.2011 käskkirja nr 6-3/212-D peale. Viru Vangla 09.03.2011 vaideotsusega nr 6-12/63-3 jäeti K. K’i vaie rahuldamata. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tema süü tõendatud. Kaebaja väidab, et valvur ei tulnud isegi kambri juurde, et kontrollida, kes selliseid väljendeid kasutab ning tema ei ole mitte midagi sellist öelnud. Kaebaja selgitab, et tegemist ei ole ka ebatsensuurse või solvava väljendiga, vaid tegemist on tavapärase väljendiga, mida kasutatakse ka ilukirjanduses. Kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Iseseisvalt tutvuda käskkirjaga kaebaja ei suuda, kuna ei oska eesti keelt. Vaides palus käskkirja ja tema kohta tehtud ettekannete tühistamist ning kahjunõude 100 EEK (6.40 eurot) iga kartseris istutud päeva eest rahuldamist. Halduskohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja 01.02.2011 käskkirja nr 6-3/212-D tühistamist ja kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi. Vastustaja Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramised on õiguspärased. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4, ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Vastustaja märgib, et Viru Vanglas puutuvad vanglaametnikud igapäevaselt kokku vene keelt kõnelevate isikutega ning paljude teenistusülesannete täitmine eeldab vene keele oskust. L. Venski ja U. Märks on kogenud vanglaametnikud ning oskavad suhelda ka vene keeles. Viru Vangla märgib, et kaebaja seletused L. Venski’le olid antud tavalises suhtluskeeles ning tegemist ei olnud spetsiifilisel teemal vestlusega. L. Venski’le oli vestluse sisu arusaadav ning tõlkimise vajadus puudus. Nii L. Venski kui U. Märks on oma ettekannetes kinnitanud, et kaebaja ütles L. Venski’le „ma võin teha nii, et sa lähed haiguslehele“. Vastustaja leiab, et kaebaja väited, et temast saadi valesti aru, on otsitud, sest kaks vanglaametniku ei võinud kaebajast ühtmoodi valesti aru saada (käskkiri nr 6-3/211-D). Vastustaja märgib, et valvur A. Vassilenko ettekandest tulenevalt kasutas tema suhtes ebaviisakat väljendit justnimelt kaebaja, seejuures on A. Vassilenko märkinud ka kambri numbri, kus kaebaja karistust kandis. Tegemist on ühekohalise kambriga, seega ei saanud sellest kambrist peale kaebaja keegi teine valvuri suhtes ebaviisakat väljendit kasutada. Vastustaja selgitab, et vangla töökorraldusest tulenevalt on ühes osakonnas tavapäraselt järelevalvet teostarnas ühed ja sarnad valvurid, mistõttu on valvurid teadlikud, millised kinnipeetavad osakonnas viibivad ning nad ei aja kinnipeetavaid omavahel segi. A. Vassilenko on esimese üksuse, mis teostab järelevalvet muuhulgas ka P2 osakonna üle, valvur ning K. K on oma arvukate distsipliinirikkumiste tõttu palju viibinud just nimelt osakonnas P
- Seega ei olnud K. K valvur A. Vassilenko'le tundmatu kinnipeetav ning vastustaja on seisukohal, et valvur oli ettekannet koostades veendunud, et tegemist oli kaebajaga, kes kasutas tema suhtes ebaviisakat väljendit. Kaebaja väide, et väljend ,,gandon“ ei ole ebaviisakas, kuna tegemist on ilukirjanduses kasutatava väljendiga, on asjakohatu. Ilukirjanduses kasutatakse tihti ka selliseid väljendeid, mille kasutamist tavasuhtluses peetakse lubamatuks ning ebaviisakaks. Samuti tuleb väljendi kasutamisel arvestada konteksti. Valvur A. Vassilenko on ettekandes märkinud, et pidas väljendit ,,Anton gandon" solvavaks. Teenistuskohustusi täitva vanglaametniku suhtes väljendi ,,Anton gandon" kasutamine on ilmselgelt ebaviisakas (käskkiri nr 6-3/212-D). 2 KOHTU PÕHJENDUSED Haldusasja materjalidest tulenevalt määrati K. K’ile 01.02.2011 käskkirjaga nr 6-3/211-D distsiplinaarkaristus selle eest, et 03.01.2011 kella 20:50 paiku kasutas ta Viru Vangla P-hoone sektoris P-2 valvur Liivi Veski suhtes ähvardavat väljendit: „Ainult sina kirjutad minu kohta ettekandeid, ma võin niimoodi teha, et sa lähed haiguslehele, nii nagu kontaktisik Angela Saar läks kolmeks nädalaks haiguslehele“ ning lisaks vehkis samal ajal intensiivselt kätega. 01.02.2011 käskkirjaga nr 6-3/212-D määrati K. K’ile distsiplinaarkaristus selle eest, et 03.01.2011 kella 19:15 paiku kasutas ta Viru Vangla P-hoone sektoris P-2 valvur Anton Vassilenko suhtes solvavat ja ebaviisakat väljendit: „Anton gandon“. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.3 kohaselt on kinni peetavad isikud kohustatud olema vangla teenistujate ja teiste isikutega viisakad. Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Halduskohus nõustub vastustajaga selles, kui kaebaja soovis esitada oma pretensioone valvuri käitumise suhtes, oli tal kohustus teha seda viisakalt ning õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust kaebajale kirjalikult vene keeles vastata ega esitada vastusest kirjalikku tõlget. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadega tutvumise kohta allkirjad andnud ning esitanud vaided, millest nähtub, et kaebaja on aru saanud vaidlustatud käskkirjade sisust. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Vangistusseaduse § 133 sätestab, et vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemal seisvale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kirjeldatu alusel, kui kaebaja kasutas vanglateenistuse ametnikuga suheldes ähvardavat ja solvavat väljendit, siis oli ametnikul seadusest tulenev kohustus koostada ettekanne ja anda kõrgemal seisvale kohalviibivale vanglaametnikule kaebaja distsipliini rikkuvast käitumisest teada. Liivi Venski 03.01.2011 ettekandega nr 57 ja Uno Märksi 26.01.2011 ettekandega on tõendatud, et kaebaja kasutas ähvardavaid väljendeid. Halduskohus leiab, et kaebaja süü on tõendatud toimiku materjalidega. Distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 57), valvuri L. Venski ja valvuri U. Märksi ettekannetega (tl 58, 60) on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Viru Vangla kodukorra p 8.2.
- L. Venski märgib oma ettekandes, et 03.01.2011.a. kella 20.50 paiku Peamaja
- korrusel madratsite sisseandmise ajal tuli ka K. K oma madratsi järele. Kui kinnipeetav valvur L. Venski’t nägi, hakkas ta kätega vehkima ja kõva häälega karjuma: „Ainult sina kirjutad minu kohta ettekandeid, ma võin niimoodi teha, et sa lähed haiguslehele, nii nagu kontaktisik Angela läks kolmeks nädalaks haiguslehele.“ Seda, et 03.01.2011 kella 20:50 paiku K. K karjus, vehkis kätega ja ähvardas valvur L. Venski’t, kinnitas ka U. Märks oma 26.01.2011 ettekandes. 3 Kaebaja viited südametunnistuse ja sõnavabadusele on asjasse puutumatud. Sõnavabadus ei tähenda, et igasugune keelekasutus on vanglas aktsepteeritav. Vangla teenistujate ja teiste isikute suhtes tuleb olla viisakas ja tolerantne. Anton Vassilenko 03.01.2011 ettekandega nr 51 on tõendatud, et kaebaja kasutas valvuri suhtes solvavat ja ebaviisakat väljendit „Anton gandon“. Distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 69) ja valvuri A. Vassilenko ettekandega (tl 70) on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Viru Vangla kodukorra p 8.1.
- Ettekandes nr 51 märgib A. Vassilenko, et 03.01.2011 kella 19:15 paiku P-2 peamaja teisel korrusel kirjade jagamise ajal solvas kinnipeetav K. K teda sõnadega „Anton gandon“. Kohus leiab, et väljend ,,gandon“ on ebaviisakas ja solvav. Väljendi kasutamisel tuleb arvestata konteksti ja kohus leiab, et antud juhul oli väljend valvuri A. Vassilenko suhtes solvav. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Halduskohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametnike L. Venski, U. Märks’i ja A. Vassilenko ettekandeid. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem, kui vanglaametnike sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks seda, et kaebaja ei ole kasutanud neid ähvardavaid ja solvavaid sõnu, millest vanglaametnikud teatasid vangla juhtkonnale. On arusaadav kaebaja tahe vabaneda distsiplinaarkaristusest, kuid ei ole tõenäoline, et valvurid tegi ettekandeid sündmuste osas, mis ei leidnudki aset. Ettekannetes märgitut on võimalik kontrollida teiste vanglateenistujate selgitustega või videosalvestisega. Seega on ebaõige ettekande koostamine seetõttu välistatud. Menetlus kaebaja distsiplinaarsüütegude asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel on olnud õiglane ja õiguspärane ning karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest. Vaidlustatud käskkirjad (nr 6-3/211-D ja nr 6-3/212-D) vastavad haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele: on proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ja õiguspärased. Kuna kohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad on õiguspärased, siis ei ole kaebajale käskkirjadega nr 6-3/211-D ja 6-3/212-D kahju tekitatud. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebus on alusetu ja ei kuulu juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 rahuldamisele. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4