lg 1 sätestab, et käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks ja lg 2 järgi tuleb asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et maakohus pidi 28.03.2011 otsust tehes kohaldamata alates 01.07.2010 kehtivat perekonnaseadust. Varemkehtinud perekonnaseadusest erinevalt ei näe kehtiv perekonnaseadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse teise vanema kasuks. 4 Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab elatisenõude oma vanema suhtes esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (teise vanema) kaudu. Kuna L K esitas elatise nõudes hagi uue perekonnaseaduse kehtivuse ajal ja maakohus tegi oma otsuse ja ringkonnakohus lahendab kaebust uue seaduse kehtivuse ajal, siis tuleb lähtuda selles seaduses sätestatust. Tsiviilasja toimiku materjalidest saab järeldada, et L K, kes on alaealise lapse seaduslik esindaja, soovis elatishagi esitada selliselt, et selle saaks praegu kehtiva õiguse kohaselt rahuldada. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et L K tegelik tahe oli esitada elatishagi selliselt, et elatis mõistetaks välja mitte tema, vaid alaealise lapse kasuks. Eespooltoodust tulenevalt tuleb elatis välja mõista alaealise lapse enda kasuks ja lugeda alaealine laps R K elatise nõude osas käesolevas asjas hagejaks. Praegu kehtiva
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealine esimese astme sugulane ja § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps (enne 01.07.2010 tulenes õigus saada elatist
lg-st 1 ja § 61 lg-st 1).
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lõige 2 kohaselt peab ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestama õigustatud isiku kõiki eluvajadusi ja alaealise isiku puhul ka tema kasvatamise kulusid.
lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, lg 2 kohaselt alaealise lapse ülalpidamise kohustus täidetakse eeskätt elatise maksmise teel ja § 101 lg 2 järgi võib kohus määrata elatise kindla summana. Varemkehtinud seaduse järgi tuli elatis määrata sõltuvalt lapse vajadusest ja vanema võimalustest kuus makstava kindla summana.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (kuni 30.06.2010 kehtinud
lg 4).
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kolleegium leiab, et apellandi põhjendused ei anna alust vähendada elatise määra alla
Apellant ei ole esile toonud, et ülalpidamiskohustuse täitmist tagavas määras sissetuleku saamine oleks takistatud tervislikest või muudest objektiivsetest põhjustest tulenevalt. Poolte teise lapse, XX.XX.XXX sündinud R R ülalpidamiseks oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis ja praegu on kostja kohustatud tasuma hagejale elatise võlga ning R R on esitanud ise kostja vastu hagi elatise saamiseks. Kuna mõlemad lapsed elavad ema juures, siis ei mõjuta R K elatise väljamõistmine R R õigust ülalpidamist saada. Arvestades R R vanust ja peatset kooli lõpetamist, tuleb kostjal tema suhtes elatise tasumise kohustust täita lühikese perioodi vältel. Apellandilt on Pärnu Maakohtu 23.05.2008 tagaseljaotsusega XX.XX.XXX sündinud poja R R ülalpidamiseks (M T kasuks) välja mõistetud alates 18.04.2008 elatis 2 500 krooni. Apellant on väitnud, et R alammääras elatise väljamõistmine kahjustab poeg R huvisid, kuid samas ei ole M Te pöördunud kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks ja kaebaja on selgitanud, et ta tasub R ülalpidamiseks elatist kokkuleppel. Kostja ei ole kohtule selgitanud, kui palju ta on R kohtuotsuse täitmiseks elatist tasunud. Kuna tõendamata on elatise tegelik tasumine Ra, siis ei ole veenvad apellandi väited, et poeg R alammääras väljamõistetud elatis jätab R halvemasse olukorda. 5 Kaebaja palk on toimikus oleva õiendi järgi XXX,XX eurot ja apellant töötab XXXXXXXXX. Kolleegiumi arvates ei anna kostja väike sissetulek alust elatise väljamõistmiseks alla alammäära. Apellant ei ole väitnud, et tal oleks tervislikel või muudel põhjustel raskendatud leida endale tasuvamat tööd. Vanema esmane kohustus on ülal pidada oma lapsed ja selle ülesande täitmiseks tuleb vajadusel leida ka kõrgemalt tasustatav töö. Seega ei anna apellatsioonkaebus alust teha elatise suuruse osas maakohtust erinevat järeldust.
p-de 1 ja 2 järgi on ülapidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. R K õppis maakohtu menetluse ajal XXXX XXXXX X . klassis ja maakohtule ei olnud esitatud andmeid, mis oleks andnud alust välja mõista elatis
Eeltoodu tõttu tuleb elatis välja mõista
Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti välja mõistnud
See, et hageja põlvnemine kostjast tuvastati alles käesoleva menetluse käigus, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kaebaja on ise õigesti märkinud, et põlvnemise tuvastamisel kehtib see alates lapse sünnist ja seega on lapse isal ka kohustus last ülal pidada. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks enne hagi esitamist poeg R ülapidamisse panustanud ja oma kohustust täitnud. Kostja on kohustatud täitma R K elatise maksmise kohustust alates 22.12.2009. Kuna alates 01.07.2010 kehtib uus perekonnaseaduse reakatsioon, siis tuleb hagi esitamisele eelnenud aasta eest välja mõista elatis summas 874,36 eurot L K kasuks ja 793,64 eurot R K kasuks. Maakohus on jätnud poolte menetluskulud võrdsetes osades nende endi kanda. Eeltoodud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja seega maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta L K ja R R kanda. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellandi kanda. Margo Klaar Ele Liiv Ülle Jänes 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.