kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks haldusakti või toimingu sooritamist taotlev isik.
ei nõua vastustajalt menetlusosaliste ringi kindlaks määramiseks ja menetlusosaliste kaasamiseks eraldi toimingu tegemist või haldusakti vastuvõtmist. Seega esitades vastustajale taotluse, oli kaebaja menetlusosaline haldusmenetluses ning kuna tegemist oli tema enda poolt algatatud haldusmenetlusega, oli talle piisavalt täpselt teada, mille osas menetlus toimub ja mille kohta ta võib arvamuse, asjas tähtsust omavaid andmeid, dokumente esitada. 4 3-10-1344 Kaebaja seletuse kohaselt ei ole kaevatavas otsuses toodud argumendiks asjaolu, et kaebaja on üksnes vaidlusalusel katastriüksusel asuvate ehitiste kui vallasasjade omanik, nimetatud väite esitas vastustaja alles kohtumenetluses. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja poolt toodud etteheide käesoleval juhul selliseks asjaoluks, mis saaks rikkuda kaebaja õigusi, kuna asjaolu, et ta ei olnud ega ole katastriüksuse omanik oli/pidi olema kaebajale teada juba enne esimese taotluse esitamist ning nimetatud argument ei saanud talle tulla üllatusena. Haldusorgan peab
§-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks andma isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõte eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Kuna tegemist oli kaebaja enda poolt esitatud taotlusega, oli ta teadlik haldusmenetlusest ning tal oli võimalus esitada oma taotluse juurde täiendavaid selgitusi. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaebaja esitas taotlusele täiendavaid tõendeid, taotlusi ja/või vastustaja keeldus neid vastu võtmast. Ka ei ole kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid kohtumenetluses. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Käesoleval juhul ei andnud vastustaja enne kaevatava otsuse vastuvõtmist kaebajale võimalust täiendavate selgituste ja andmete esitamiseks. Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Antud juhul vastustaja kaebajale ärakuulamise õigust ei taganud, rikkudes sellega haldusakti andmisel menetlusnõudeid. Lähtudes
, ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitletavad eelnimetatud tähenduses oluliste menetlusvigadena. Menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast. Taotluste rahuldamise võimalusi hinnatakse taotluste sisulise läbivaatamise käigus. Riigikohtu halduskolleegium asus haldusasjas nr 3-3-1-49-08 tehtud otsuses seisukohale, et olukorras, kus haldusorgan peaks nii või teisiti sama sisuga haldusakti uuesti välja andma, ei ole haldusakti tühistamine akti põhjenduste puudulikkuse tõttu menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt põhjendatud (otsuse p 11). Kaebuse kohaselt oli taotluse esitamisel kaebaja eesmärgiks katastriüksuse R sihtotstarbe muutmine. Seetõttu tuleb käesoleva vaidluse puhul hinnata, kas õigusaktide kohaselt on haldusmenetluses esitatud taotluse rahuldamine põhimõtteliselt üldse võimalik. MaaKatS § 18 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 vastuvõetud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (edaspidi „kord“ vastavas käändes). 5 3-10-1344 Korra § 2 sätestab katastriüksuse sihtotstarbe määramise alused. Käsitletud paragrahvi lg 1 kohaselt määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusaluse katastriüksuse senine sihtotstarve on maatulundusmaa ning puudub vajadus määrata vaidlusaluse katastriüksusele sihtotstarvet õigusaktide alusel. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud käesoleval juhul määrama katastriüksuse sihtotstarbe kaebaja taotluse alusel lähtudes korra § 2 p 1, mitte seadma selle määramise sõltuvusse pooleliolevatest menetlustest ega nende alusel muutuda võivatest asjaoludest. Koonga Vallavalitsuse 08.11.2005 korraldusega nr 169 anti nõusolek katastriüksuse R erastamiseks OÜ-le L (tl 34-35). Samas kinnitavad mõlemad osapooled oma seletustega, et maa erastamist ei ole käesolevaks ajaks lõpule viidud. Kuna kaebaja ei ole katastriüksuse omanik puudub tal õiguslik alus taotleda katastriüksuse sihtotstarbe muutmist korra § 2 p 1 alusel. Seetõttu ei saa kaevatav otsus rikkuda kaebaja kui kinnistu omaniku subjektiivseid õiguseid. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaevatav otsus takistab mingil moel põllumajanduslikku tootmist tema kastutuses oleval katastriüksusel asuvates hoonetes või hoonete renoveerimist. Seega ei piira kaevatav otsus tema tegevust katastriüksusel. Lähtudes eeltoodust puudub kaebajal õiguslik alus taotleda kinnistu sihtotstarbe muutmist. Arvestades eeltoodut ei saa kaevatav otsus rikkuda kaebaja õigusi seoses katastriüksuse sihtotstarbega ning seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut asjas esitatud väidetele otsuse motiivide õigusvastasuse kohta. Kaebaja eesmärgiks on katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ning kaebaja seletusel tuli otsus vaidlustada ka seetõttu, et vastustaja ei saaks oma hilisemas tegevuses tugineda kaebaja suhtes vastuvõetud negatiivsele haldusaktile ega asjaolule, et kaebaja ei ole vaidlustanud tema suhtes vastu võetud negatiivset haldusakti. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Seega juhul, kui vastustaja oma edasise tegevusega katastriüksuse sihtotstarbe osas rikub kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi, on tal õigus pöörduda kaebusega kohtu poole. Isiku kaebeõigusest ilmajätmine ainuüksi põhjendusel, et ta ei ole vaidlustanud algset negatiivset haldusakti, rikub Põhiseaduse §-s 15 ning HKMS §-s 7 lg 1 sätestatud isiku õigust kaitsta kohtus oma rikutud õigusi. 6 3-10-1344 Juhul, kui kaebaja saab vaidlusaluse katastriüksuse omanikuks, ei saa tema subjektiivseid õiguseid kinnistu osas mõistlikult seada sõltuvusse kaebaja kui katastriüksuse kasutaja ja seal asuvate ehitiste (vallasasjade) omaniku subjektiivsetest õigustest vaidlusaluse katastriüksuse osas. Lähtudes eeltoodust ei saa kaevatava otsuse tühistamata jätmine mingil moel tulevikus piirata/rikkuda kaebaja kaebeõigust. Kaebaja seletuse kohaselt oleks vastustaja pidanud antud juhul jätma taotluse läbivaatamata, mitte võtma vastu otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta.
annab õiguslikud alused haldusmenetluse lõppemiseks.
lg 1 p 3 kohaselt lõppeb menetlus haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega.
lg 6 kohaselt jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata juhul, kui: 1) taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata; 2) teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Hinnates asjas kogutud tõendeid ei tuvastanud kohus
Samas peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 8 alusel võib taotleja enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta. Tegemist oli kaebaja enda poolt esitatud taotlusega ning juhul, kui kaebaja eesmärgiks oli vältida taotluse rahuldamata jätmist, oli tal võimalik taotlus tagasi võtta. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid, menetlusosaliste poolt asjas esitatud väited, ei too kaevatav otsus kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu iseseisvalt rikkuda tema õigusi või vabadusi. Samuti ei ole väidetavad menetlusvead iseenesest sellise iseloomuga, mis oleksid tinginud menetluse lõpptulemusena antava haldusakti sisulise õigusvastasuse. Tulenevalt asjas tuvastatud asjaoludest, ei too asja uus läbivaatamine kaasa teistsuguse otsustuse vastuvõtmist, vaid samasisuline otsus tuleks igal juhul uuesti välja anda. Seega vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.