Obsah (6)
§ 97§ 101§ 75§ 100§ 99§ 1022-10-18819 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula, sekretäri Merily Mets juuresolekul Otsuse kuupäev 9.märts 2011 Tsiviilasja number 2-10-18819 Tsivi
§ 97p 1, § 99 lg 1, 2, § 100 lg 2; § 101 lg 1, 2; § 102 lg 1, 2; § 108 ja Ts
MS § 162 lg 1; § 403 lg 1; 405 lg 1; § 434436; § 438; § 442; § 630-633 Rahuldada hagi. Välja mõista JPelatusraha poja JB(seaduslik esindaja SB) kasuks tagasiulatuvalt alates 25. augustist 2010 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 1 sent kuni JBtäisealiseks saamiseni (30.07.2018). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja JP kanda. 1
(4)2-10-18819 Otsuse vaidlustamine (edasikaebamine) Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna (TsMS § 405 lg 1). Kohus selgitab, et otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud JB(sündinud 30.07.2000) esitas 29.11.2010 kohtule oma seadusliku esindaja SB(ema) kaudu hagi elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse ja selle juurde lisatud hageja sünnitunnistuse kohaselt on JB sündinud XXX ja kostja on tema isa ning SB ema. Hageja elab ema juures. Kostja ei anna hagejale ülalpidamist. Hageja esindaja kinnitusel sai ta kostjalt ülalpidamist viimati 2004. a juunis 1600 krooni. Hagis soovis hageja kostjalt elatist 2450 krooni kuus, koos tulumaksuga 2964,50 krooni kuus (lk 14-16). Hageja esindaja saab kätte keskmiselt 895 eurot kuus töötasuna (lk 30). Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil 8.03.2011, et ta soovib kostjalt hageja kasuks elatise väljamnõistmist miinimummääras tagasiulatuvalt alates 25.08.2010, so päevast, mil maksekäsu kiirmenetlus anti üle hagimenetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud ega osuta muul viisil abi oma poja (st hageja) ülalpidamiseks, palus hageja seaduslik esindaja mõista kostjalt välja igakuine elatusraha miinimummääras, so 139,01 eurot kuus. See jäi hageja esindaja lõplikuks nõudeks. Kostja ei ole aastaid maksnud elatist. Kostja seisukoht hagile ja menetluses esitatud vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses hagile (lk 37-42) kinnitas, et esitatud hagi ta ei tunnista. Kostja kinnitas kirjalikus vastuses, et ta ei ole lapse bioloogiline isa. Kohtuistungil 8.03.2011 kostja sellest vastuväitest loobus. Kostja ei olnud kirjalikus vastuses rahul sellega, et hagiavalduse kohaselt nõutav elatis ületab
§ 101tähendatud suuruse.
Kostja ei olnud nõus lapse ülalpidamiseks minevate kulutuste arvestusega, millised on hagis esitatud. Kostja arvates ei ole hageja tõendanud ülalpidamiseks minevate kulutuste tegelikku suurust ega põhjendanud, milles need seisnevad. Kostja sissetulekuks perioodil aprill kuni oktoober 2010 oli 2057 krooni kuus. Alates
- a novembrist saab kostja töötasuna kätte 38912 krooni ehk 243,63 eurot kuus Kostja on AG OÜ juhatuse liige. Kostja väitel on tal diagnoositud krooniline puusaliigese haigus, mistõttu ta on osaliselt töövõimetu ja taotleb invaliidsust. Kohtus kinnitas kostja, et töövõime kaotuse protsenti ei ole seni tuvastatud, samuti ei ole talle määratud puuet. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps – KAP, kes on sündinud XXX, elab koos kostjaga. Käesoleval ajal viibib KAP vahetusõpilasena Tšiilis. Kostja kinnitas vastuses, et nõustuks maksma JBülalpidamiseks igakuist elatist summas 121,80 eurot, kuid seda alles pärast XXX, mil KAPsaab 21-aastaseks. Kostja võttis kohtus õigeks, et ta ei ole toetanud JB ülalpidamist, samuti kinnitas ta, et tõepoolest maksis ta hageja seaduslikule esindajale raha viimati
- aastal. Samas kinnitas kostja, et on raha andnud kümneid tuhandeid, kuid ei saa seda millegagi tõendada ja pole mõtet vaielda. Kostja väitel toetas ta hagejat kui ta sai kuueaastaseks. Kostja ei olnud rahul asjaoluga, et hageja on pandud vene õppekeelega kooli ja ta kannab ema perekonnanime. 2
(4)2-10-18819 Kostja soov oli, et hageja kannaks kostjaga ühist perekonnanime ja et ta omandaks hariduse eestikeelses koolis. Käesoleval ajal pole kostjal võimalik maksta hageja ülalpidamiseks elatist rohkem kui 61 eurot kuus. Maksameti väljatrükk kinnitavat, et kostja rohkemaks pole suuteline. Kostja lisas oma kirjaliku vastuväite juurde päringutulemuse koopia enda kohta ekinnistusraamatust ja e-maksuametist; KAPsünnitunnistuse koopia, millest nähtub, et kostja on KAPisa; koopia KAP õpilaspiletist (lk 43-47). Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused; tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ulatuses, milleni hageja oma nõuet kohtus vähendas. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 139,01 eurot kuus, mis on igakuise elatise miinimummäär. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja aastate vältel üldse maksnud elatusraha hagejale, andes viimasti 2004.a 1600 eurot. Tsiviilkohtumenetluses lasub pooltel kohustus tõendada oma nõue või väide ja esitada kohtule selle kinnituseks tõendid.
§ 75
lg 1 kohaselt, kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.
§ 97
p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
§ 100
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
§ 99
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta 139,01 eurot kuus. Hageja esindaja nõuab elatusraha seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Seega ei pea ta lapse vajadusi eraldi üldse tõendama. Kostja pole rohkem kui aasta enne hagi esitamist üldse andnud hageja ülalpidamiseks elatist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid andnud. Seega on kohtu arvates elatusraha väljamõistmise nõue on põhjendatud hageja soovi kohaselt alates 25.08.2010. Kostja seisukohtadega, miks ta ei saa või ei suuda hagejale elatusraha maksta, kohus ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline tegema tasuvamat tööd, saamaks niipalju töötasu, et olla võimeline täitma oma vanemakohustust. Kostja ei ole tõendanud töövõimetust, mis takistaks tal tegemast tööd määral, mis võimaldaks seadusest tulenevas miinumummääras elatist maksta. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostja on töövõimeline 54-aastane 3
(4)2-10-18819 meesterahvas ja tema võime tööga elatist teenida ei ole piiratud. Seega on kostja kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama vähemalt miinimummääras elatist andes.
§ 102
lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
§ 101lg 1 sätestatud määra.
Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu arvates veel ühe ülalpeetava olemasolu ei ole alus, miks peaks vähendama elatist alla miinimummäära. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi hind antud vaidluses on hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa s.o. 9x 139,01 eurot = 1251,09 eurot - alus TsMS § 129 lg 2. Raivo Einula Kohtunik 4
(4)2-10-18819 5
(4)