Obsah (7)

§ 168§ 430§ 64§ 661§ 174§ 164§ 432

Tsiviiltoimik 2-11-30722 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 27. oktoober 2011 Tsiviilas

§ 168lg 3).

I. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on A Š (ik XXX), D Š (ik XXX) ja DŠ (ik XXX), kelle seaduslikuks esindajaks on A Š (isikukood XXX), hagi A S (isikukood XXX) vastu elatise nõudes. Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil

1. oktoobril 2011 jõudsid hagejate seaduslik esindaja ja kostja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada. II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 Tsiviiltoimik 2-11-30722 Alates
2. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on käesolevas hagis hagejaks kostja lapsed A Š, D Š ja DŠ ja vanem, kelle juures nad elavad (so antud juhul laste ema A Š ) on menetluses nende seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on elatise minimaalmääraks 139,01 eurot. PKS § 96 kohaselt on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so . PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama . PKS § 99 lg 1 sätestab, ulatus määratakse kindlaks saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PKS § 102 toodud asjaolude kohaselt võib kohtu poolt määratava elatise summa olla ka väiksem kehtestatud miinimummäärast. Käesoleval juhul on niisuguseks mõjuvaks põhjuseks kostja töövõimekaotus 80 % ulatuses. Pooled on kompromissini jõudes seda asjaolu kohtu hinnangul ka arvestanud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühiste alaealiste laste huvidest ning hagejate seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, 3 Tsiviiltoimik 2-11-30722 mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult, ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt

§ 661

lg 2 viisteist päeva.

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

§ 174

’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174

lg 1-3 sätestatud korras.

§ 164

lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas katab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral katavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula 4