← Eesti

3-11-2359/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 25.10.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2359 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla toimingu (A.E.ult kohtu nõusoleku hankimise nõudmine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemise nõudes keelata edaspidi kinnipeetavatelt nõuda teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust, kui nad ei ole võimelised seda ajalise piirangu tõttu hankima Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja: A.E.

  1. Tagastada A.E.u kaebus läbivaatamatult.
  2. Sekretäril edastada kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
  3. 04.10.2011 saabus Tallinna Halduskohtule A.E.u kaebus Tallinna Vangla toimingu (A.E.ult kohtu nõusoleku hankimise nõudmine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemise nõudes keelata edaspidi kinnipeetavatelt nõuda teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust, kui nad ei ole võimelised seda ajalise piirangu tõttu hankima. Kaebusest nähtuvalt esitas A.E. vangistusseaduse (VangS) § 99 alusel Tallinna Vanglale 27.12.2010 taotluse lühiajalise väljaviimise loa saamiseks olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel asjaoludel 30.12.
  4. 27.12.2010 taotlusest nähtuvalt soovis kaebuse esitaja enda lühiajalist väljaviimist kuni kaheks tunniks Swedbank AS kontorisse, et teha lapse emale volitus igakuiselt lapse ülalpidamisraha väljavõtmiseks. Kaebusest nähtub, et pärast 27.12.2010 avalduse esitamist, nõudis kontaktisik 28.12.2010 kaebuse esitajalt kohtu nõusolekut taotluse menetlemise jaoks, kuid kaebuse esitaja keeldus leides, et VangS §-s 99 on peetud silmas hoopis asutuste vahelist suhtlust. Tallinna Vangla 28.01.2011 „Taotlusele vastamine“ nr 1-13/56064-2 keelduti A.E.u taotluse rahuldamisest põhjusel, et A.E. ei esitanud Tallinna Vanglale kohtu nõusolekut vahi alt väljaviimiseks. Ühtlasi selgitati, et taotleja oleks pidanud esitama ka taotluse väljaviimise kulude isikuarvelt mahaarvamiseks. Tallinna Vangla juhtis tähelepanu ka sellele, et taotlejal on võimalik teha volitus lapse ema nimele ka vanglast väljaviimiseta, kutsudes vanglasse volikirja tegemiseks notari. Kaebuse esitaja soovib õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et esitada hiljem taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus leiab, et A.E.u kaebus tuleb tagastada läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu 22.06.2010 lahendis nr 3-3-1-20-10 laiendas Riigikohtu halduskolleegium HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka ilmselgelt perspektiivitutele kaebustele. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik.
  6. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega, on HKMS § 7 lg 1 võimalik kaebusega kohtusse isiklike õiguste kaitseks mitte aga üldistes huvides. Ühtlasi tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul tuua välja põhjendatud huvi.
  7. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjendatud huvi, esitada Tallinna Vangla vastu tulevikus moraalse kahju hüvitamise nõue, on ilmselgelt otsitud. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuigi kaebuse esitajale võis ebameeldivusi tekitada see, et Tallinna Vangla kontaktisik nõudis temalt 28.12.2010 kohtu nõusolekut taotluse menetlemise jaoks, ei saanud see ilmselgelt mõjuda kaebuse esitajale selliselt, et oleks toonud kaasa püsivad emotsionaalseid kannatusi. Võib eeldada, et sisuliselt täitis kontaktisik vaid temal lasuvat selgitamiskohustust, kuid sellega ei saanud Tallinna Vangla kontaktisik teha kaebuse esitaja taotluse suhtes mingeid otsuseid.
  8. Vangistusseaduse (VangS) § 99 lg 1 sätestab, et olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad vahistatu isiklikku kohalolekut, on vanglateenistuse ametnikul õigus lubada vahistatu välja viia järelevalve all kuni üheks päevaks, kui selleks on andnud nõusoleku uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Väljaviimise kulud kannab vahistatu. VangS § 99 lg 1 tulenev lõplik otsustuspädevus selles osas, kas küsida nõusolekut vahistatud isiku väljaviimiseks või mitte, on vangla direktoril. Samas ei tulene vahistatule eelviidatud sättest nõudeõigust igal juhul nõusoleku väljanõudmiseks ja enda väljalubamiseks. Ka ei tulene vanglale VangS §-st 99 otseselt kohustust igal juhul vahistatu väljaviimiseks järelevalve alt. 2 Lõpliku otsuse kaebuse esitaja taotluse osas tegi Tallinna Vangla 28.01.
  9. Seega puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi eelnimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks.
  10. Kaebuse esitaja taotlust teha Tallinna Vanglale ettekirjutus keelata edaspidi kinnipeetutelt nõuda teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust, kui nad ei ole võimelised seda hankima (sh. ajalise piirangu tõttu), ei saa pidada asjakohaseks, kuna halduskohtul puudub võimalus abstraktse normikontrolli teostamiseks võimalike kaebuse esitaja tulevikus tekkida võivate õiguste kaitseks. Kohaseks taotluseks oleks olnud Tallinna Vangla 28.01.2011 vastuse nr 113/56064-2 tühistamise nõue ja ettekirjutuse tegemise nõue taotluse uuesti lahendamiseks. Kuna käesolevaks ajaks on ka need nõuded muutunud perspektiivituteks, ei pea kohus põhjendatuks kaebuse käiguta jätmist. Nimelt, isegi kui kohus rahuldaks kaebuse ja tühistaks Tallinna Vangla 28.01.2011 vastuse nr 1-13/56064-2 ja kohustaks kaebuse esitaja taotlust uuesti läbi vaatama, ei saavutaks kaebuse esitaja enam nende taotlustega oma eesmärki, kuna taotluses märgitud kuupäev (30.12.2010) on möödunud. Ka nähtub Kohtu infosüsteemist, et kaebuse esitaja ei ole enam vahistatu, vaid tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VangS § 99 reguleerib aga vahistatu lühiajalist väljaviimist. Seega puudub kaebuse esitajal käesoleval ajal VangS § 99 tulenev subjektiivne õigus taotleda olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel enda lubamist järelevalve alt välja viimiseks. Kuna A.E. sai Justiitsministeeriumi 11.04.2011 vaideotsuse nr 11-7/543 kätte 15.04.2011, on möödunud, ka tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Daimar Liiv Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.