TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-283 Otsuse kuupäev 06.05.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Menetlusvorm T. S kaebus Viru Vangla tegevusega (seoses toitlustamisega) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1 500 eurot. Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta T. S kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates,s.o.06.05.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edasikaebamise kord T. S kandis Viru Vangla esimese üksuse kartseriosakonnas P2 kartserikaristusi ajavahemikel 23.02.2010 – 28.02.2010, 22.04.2010 – 25.04.2010, 22.09.2010 – 07.10.2010 ja 02.12.2010 – 05.12.
- Kartserikaristuste ärakandmise järgselt paigutati kaebuse esitaja Viru Vangla neljandasse üksusesse E-hoone vahistatute osakonda. Esimeses üksuses jagati kinnipeetavatele isikutele leiba ja saia iga toidukorra ajal vastavalt menüüs ettenähtud kogusele. Neljandas üksuses jagatati kinnipeetavatele kogu ettenähtud leiva-saia päevane norm kätte hommikusöögi ajal. Kaebuse esitaja väitel ei saanud ta neljal korral (28.02.2010, 25.04.2010, 07.10.2010 ja 05.12.2010) igapäevaselt ettenähtud leivanormi, mistõttu tundis ta nälga. 27.12.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles neljal juhul igapäevase leivanormi saamata jäämisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 krooni (1597,79 eurot). Viru Vangla 26.01.2011 vastusega jäeti T. S kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. 30.01.2011 esitas T. S Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusega (seoses toitlustamisega) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud VangS § 47 lg-t ja põhjustanud moraalset ja füüsilist kahju. Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et T. S kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja möönab, et erinev leiva-saia jagamise praktika üksustes põhjustas olukorra, kus kaebuse esitaja võis 28.02.2010, 25.04.2010, 07.10.2010 ja 05.12.2010 ilma jääda lõunasöögi ja õhtusöögi juurde pakutavast leivast või saiast. Viru Vangla kinnipeetavate toidumenüüde kohaselt oli 28.02.2010, 25.04.2010, 07.10.2010 ja 05.12.2010 lõunasöögi juurde ette nähtud 100 g saia (298 kcal) ja õhtusöögi juurde 100 g leiba (199 kcal). 28.02.2010 oli päevase toidukoguse kalorsus kokku 2475 kcal, kaebuse esitajale väljastatud toidukoguse kalorsus 1978 kcal; 25.04.2010 oli päevase toidukoguse kalorsus kokku 2852,4 kcal, kaebuse esitajale väljastatud toidukoguse kalorsus 2355,4 kcal; 07.10.2010 oli päevase toidukoguse kalorsus kokku 3051,4 kcal, kaebuse esitajale väljastatud toidukoguse kalorsus 2554 kcal; 05.12.2010 oli päevase toidukoguse kalorsus kokku 2810,4 kcal, kaebuse esitajale väljastatud toidukoguse kalorsus 2312,4 kcal. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisautustes“ § 2 lg 3 kohaselt jaotatakse kinnipeetavad toiduenergiavajaduse järgi 4 rühma. T. S kuulub rühma R3, kelle päevane toiduenergia vajadus on 2300-2700 kcal. Seega jäi vaid 28.02.2010 kaebajale väljastatava päevase toidu kalorite hulk alla miinimumnormi. Vastustaja on seisukohal, et kuigi kaebaja sai vastustaja süül 28.02.2010 päevasest toiduenergiast 322 kcal vähem, ei ole siiski tegemist sellise kalorite hulgaga, mille saamata jäämine põhjustaks täiskasvanud inimesele näljatunnet või muid füüsilisi ja hingelisi üleelamisi, mida peaks tingimata rahas hüvitama. Vastustaja on ühtlustanud sarnaste juhtumite vältimiseks üksustes kinnipeetavatele leiva-saia jagamise praktikat, seega kasutusele võtnud meetmeid õigusvastasest käitumisest hoidumiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas käib vaidlus mittevaralise kahju rahalise hüvitamise üle, mis kaebaja väitel tekitati talle igapäevaselt ettenähtud leivanormi andmata jätmisega kokku neljal korral (28.02.2010, 25.04.2010, 07.10.2010 ja 05.12.2010), mistõttu tundis ta nälga. Vastavalt RVastS §-ile 9 lg 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuid ta ei ole tõendanud ühegi RVastS §-is 9 lg 1 toodud aluse esinemist, mis on eelduseks mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamisele. Toitlustamine korraldatakse vanglas vastavalt VangS §-s 47 lg 1 sätestatule vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja korraldamist jälgib vangla arst ( VangS § 47 lg 2). Viru Vanglas koostatakse menüüd vastavalt sotsiaalministri 31.12.2002 määrusele nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Ülalnimetatud Sotsiaalministri määruse § 1 lg 2 kohaselt peab päevane toidunorm (edaspidi: toidunorm) katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse, minimaalse mikrotoitainete (mineraaltoiduained ja vitamiinid) ning valguvajaduse. Sama määruse § 1 lg 4 sätestab, et toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid. Määruse § 2 lg 1 kohaselt kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset, võttes aluseks määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse ning § 2 lg 3 kohaselt jaotatakse toiduenergiavajaduse järgi jaotatakse kinnipeetavad nelja rühma. Sotsiaalministri määruse alusel koostab Viru Vangla majandusosakond kinnipeetavate toitlustamiseks igakuiselt vastava menüü, võttes arvesse toiduainete kaloraaži, mikrotoitainete ja valkude sisaldust, millega on tagatud Sotsiaalministri määruses ettenähtud toiduenergiahulk. Sotsiaalministri määruse §-s 3 on määratletud kahe nädala toidu keskmine valgukogus, samuti teraviljatoodete, piimatoodete, liha-, kala- ja munatoodete, kartuli, puuviljade ja köögiviljade ning suhkru kogus ning nende arvestamise kriteeriumid. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja T. S kuulub rühma R3, so grupp kuhu kuuluvad 19-50 aastased mittetöötavad mehed, kellele on ette nähtud ööpäevase toiduenergiavajadusena 2300 – 2700 kcal. 2 Oluline on märkida, et eraldi leiva ja saia koguste kohta normi kehtestatud ei ole. Seega üheski õigusaktist ei tulenenud kaebajale õigust nõuda Viru Vanglalt „igapäevaselt ettenähtud leivanormi andmist“. Kohtule esitatud Viru Vangla novembri 2010, aprilli 2010, oktoobri 2010 ja detsembri 2010 nädala menüüdest (esmaspäevast pühapäevani iga päeva kohta eraldi) nähtub, et selles on välja toodud iga portsjoni kilokalorid vastavalt rühmadele ettenähtud kcal arvestusega. Rühmale R3 (rühm, kuhu kuulub ka T. S), on ettenähtud 2422,3 – 2946,9 kcal. Kohus möönab, et vaid 28.02.2010 jäi kaebajale väljastatava päevase toidu kalorite hulk alla miinimumnormi. 28.02.2010 oli päevase toidukoguse kalorsus kokku 2475 kcal, kaebuse esitajale väljastatud toidukoguse kalorsus oli aga 1978 kcal. Seega oli kaebaja õigusi rikutud üksnes 28.02.2010, kuid mitte 25.04.2010, 07.10.2010 ja 05.12.
- See, et kaebajale anti 28.02.2010 toitu toidunormi R3 järgi 322 kcal vähem kaloreid, ei toonud kaebajale kaasa väärikuse alandamist ja tervise kahjustamist, samuti ei saanud see teotada kaebaja au või nime. Kuna ei ole tõendatud RVastS §-is 9 toodud mittevaralise kahju hüvitamise eelduste olemasolu, siis ei kuulu kaebaja nõue mittevaralise kahju 1500 € hüvitamiseks rahuldamisele. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik 3