p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. 14.01.2011 vaideotsusega nr 6-12/827-1 (tl 20) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 15-17) rahuldamata.
lg 1 tuginedes märgiti, et kinnipeetaval on üldjuhul kohustus töötada, tal puudub õigus valida endale meelepärast tööd ning vastavale korraldusele mitteallumine on vastuolus
Vastuseks kaebaja väidele märgiti, et ta on oma haigusest teadlikuna teinud tööle määramise käskkirjale nõustuva märke ega ole seda vaidlustanud, tööle määramisel andis meditsiiniosakond kooskõlastuse, tegemist pole raske füüsilise tööga ja kuna kaebaja koristab oma elukambrit, ei saa takistusi olla ka osakonna koristamiseks. Veel põhjendati valitud karistust ning märgiti seejuures ära asjaolud, et kaebajal oli kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja 38 677 krooni ulatuses maksmata hagisid, mistõttu oli vaja suunata teda õiguskuulekale käitumisele ja mõjutada tööle asuma. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Vaidlustatud Viru Vangla käskkirjas (tl 8-9) on O. Lele
p 1 ja § 37 lg 1 toetudes süüks pandud seda, et 12.11.2010 keeldus ta täitmast korraldust asuda S10 osakonnas koristama. Kaebaja ise pole seletuskirjas (tl 12 pöördel), vaides (tl 15-17) ja kaebuses (tl 2-6) käskkirjas kirjeldatut sisuliselt eitanud, kuid peab niisugust käitumist oma tervisliku seisukorras tõttu õigustatuks. 5.
p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama ja juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et töökohustusest on vabastatud kinnipeetav, kes ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka mittejõudnud täiskasvanud isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline töötama ning vastupidise peab tuvastama üldjuhul vastav meditsiiniline komisjon või kinnipeetava suhtes
Seaduseandja sellist nõuet ei saa aga mõista nii, et igale kinnipeetavale tuleb tingimata enne tööle määramist teha spetsiaalne arstlik läbivaatus ja kui seda pole tehtud, ei saa teda töövõimeliseks lugeda. O. Le üldkasutatavate ruumide koristajana tööle määraamise on meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisik kooskõlastanud (tl 37) ja halduskohtul pole alust kahelda selle õigsuses. Kaebaja tervisekaardi (tl 38-46) sisu tõendab, et meditsiiniosakond oli teadlik nahaarsti poolt pandud diagnoosist (tl 44) ja asjaolust, et vanglasse saabumisel tehtud läbivaatusel määrati talle punaste laikude tõttu ravikreem (tl 40). Tervisekaardi andmed ei näita, et ta oleks enne tööle määramist alaliselt töövõimetuks tunnistatud ja seda pole tehtud ka hiljem. Samuti ei kinnita miski kaebaja ajutist töövõimetust. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 5 lg 2 p 5 kohaselt toob see küll kaasa töökohustuse ajutise peatumise, kuid kinnipeetav ei saa ennast ise töövõimetuks tunnistada ja tema vastav seisund tuleb samuti arsti poolt tuvastada. Mitte iga terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei tähenda veel töövõimetust. Koristamist ei peeta füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka nahaprobleemidega isik, kui ta kasutab ohte välistavaid töövõtteid ja vastavaid kaitsevahendeid. Viru Vanglas kasutatakse üldkasutatavate ruumide koristamisel küll 2 puhastusvahendeid (tl 52), kuid kaebusele antud vastuse kohaselt (tl 35 pöördel) tagatakse koristajatele kindad ja otsest kokkupuudet pesemisvahenditega ei teki.
lg 2 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama. O. L pole väitnud ega tõendanud, et ta seda kohustust ei täida ning seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas on tal võimalik oma kambris koristada, osakonna üldkasutatavates ruumides aga mitte. Asjaolud, et ta pole tööle määramise käskkirja vaidlustanud, kirjutas sellele nõustuva märke (tl 37) ega rääkinud tööle asumise kohta korraldust saades midagi oma tervisest väites, et annab põhjaliku seletuse peale oma advokaadiga kohtumist (tl 12), viitavad selgelt sellele, et tegelikult ei pidanud kaebaja tööst keeldumise hetkel ka ise end töövõimetuks ning tervisega seonduv on advokaadi abil hiljem leitud põhjendus ja teenib niisugusena üksnes enda tagantjärele õigustamise eesmärki. 6. Nõuded kinnipeetava suhtes läbi viidava distsiplinaarmenetlusele on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. O. Le puhul on need kõik järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 13 pöördel) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 12), menetluse käik on protokollitud (tl 10), karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja pädevuse piires ning seda on käskkirjas (tl 8-9) ka põhjendatud. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletusi ning on põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna
lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab varasemalt kahel korral karistatud ja rahalisi kohustusi omava kinnipeetava seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine tema isikut, töötamisest keeldumises seisnenud rikkumise tähendust ning ei ole ülemäärase raskusega, ei riiva individuaalse karistamise põhimõtet ega inimväärikust ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige tõhusamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamisel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.