← Eesti

3-11-290/8

Obsah (4)§ 67§ 37§ 45§ 63

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-290 Otsuse kuupäev 5. mai 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi O. Le kaebus Viru Vangla 10.12.2010 käskkirja n

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. 14.01.2011 vaideotsusega nr 6-12/827-1 (tl 20) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 15-17) rahuldamata.

  1. 03.02.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja O. Le kaebus (tl 1-6), milles ta palus käskkiri tühistada ning leidis haldusmenetluse seaduse § 54, § 56 lg 1 ja 3 ning mitmetele Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele tuginedes, et karistamine on seadusevastane ainuüksi seetõttu, et käskkirja pole tema arvamuse ja vastuväidete osas motiveeritud. Seejuures ta märkis, et põeb näopiirkonna seborroilist dermatiiti ja ei võtnud tööd vastu, kuna polnud veendunud, et tervislik seisund seda võimaldab ning lisas, et distsiplinaarmenetlust läbi viiv ametnik oleks pidanud peale seletuskirjaga tutvumist pöörduma töövõimelisuse väljaselgitamiseks meditsiiniosakonna poole. Euroopa Vanglareeglistiku punkt 60.5 tuginedes pidas ta karistust ülemäära rangeks, individualiseerituse põhimõtet eiravaks ning oma inimväärikust riivavaks ning märkis, et käskkirjas pole karistuse valikut põhjendatud ja tema puhul ei esinenud kartserikaristust tingivaid erandlikke asjaolusid. 02.04.2010 edastatud täiendustes (tl 50) juhtis O. L tähelepanu, et 05.08.2009 on nahaarst Tallinna Vanglas teinud tervisekaarti märke pesuvahendite toime kohta tema haigusele ja majandustöödel oleks tulnud nendega kokku puutuda. Veel väitis ta, et sai ravi alles kaks kuud peale vanglasse saabumist, ravim pole tegelikult õige, see ainult leevendab vaevusi ning nahaarstiga kohtumist ei ole vaatamata vastavale soovile võimaldatud.
  2. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 34-36) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada ning peeti vaidlustatud korraldust õiguspäraseks.

§ 37

lg 1 tuginedes märgiti, et kinnipeetaval on üldjuhul kohustus töötada, tal puudub õigus valida endale meelepärast tööd ning vastavale korraldusele mitteallumine on vastuolus

§ 67lg 1 ja distsiplinaarkorras karistatav.

Vastuseks kaebaja väidele märgiti, et ta on oma haigusest teadlikuna teinud tööle määramise käskkirjale nõustuva märke ega ole seda vaidlustanud, tööle määramisel andis meditsiiniosakond kooskõlastuse, tegemist pole raske füüsilise tööga ja kuna kaebaja koristab oma elukambrit, ei saa takistusi olla ka osakonna koristamiseks. Veel põhjendati valitud karistust ning märgiti seejuures ära asjaolud, et kaebajal oli kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja 38 677 krooni ulatuses maksmata hagisid, mistõttu oli vaja suunata teda õiguskuulekale käitumisele ja mõjutada tööle asuma. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Vaidlustatud Viru Vangla käskkirjas (tl 8-9) on O. Lele

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 toetudes süüks pandud seda, et 12.11.2010 keeldus ta täitmast korraldust asuda S10 osakonnas koristama. Kaebaja ise pole seletuskirjas (tl 12 pöördel), vaides (tl 15-17) ja kaebuses (tl 2-6) käskkirjas kirjeldatut sisuliselt eitanud, kuid peab niisugust käitumist oma tervisliku seisukorras tõttu õigustatuks. 5.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama ja juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et töökohustusest on vabastatud kinnipeetav, kes ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka mittejõudnud täiskasvanud isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline töötama ning vastupidise peab tuvastama üldjuhul vastav meditsiiniline komisjon või kinnipeetava suhtes

§ 37lg 3 kohaselt arst.

Seaduseandja sellist nõuet ei saa aga mõista nii, et igale kinnipeetavale tuleb tingimata enne tööle määramist teha spetsiaalne arstlik läbivaatus ja kui seda pole tehtud, ei saa teda töövõimeliseks lugeda. O. Le üldkasutatavate ruumide koristajana tööle määraamise on meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisik kooskõlastanud (tl 37) ja halduskohtul pole alust kahelda selle õigsuses. Kaebaja tervisekaardi (tl 38-46) sisu tõendab, et meditsiiniosakond oli teadlik nahaarsti poolt pandud diagnoosist (tl 44) ja asjaolust, et vanglasse saabumisel tehtud läbivaatusel määrati talle punaste laikude tõttu ravikreem (tl 40). Tervisekaardi andmed ei näita, et ta oleks enne tööle määramist alaliselt töövõimetuks tunnistatud ja seda pole tehtud ka hiljem. Samuti ei kinnita miski kaebaja ajutist töövõimetust. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 5 lg 2 p 5 kohaselt toob see küll kaasa töökohustuse ajutise peatumise, kuid kinnipeetav ei saa ennast ise töövõimetuks tunnistada ja tema vastav seisund tuleb samuti arsti poolt tuvastada. Mitte iga terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei tähenda veel töövõimetust. Koristamist ei peeta füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka nahaprobleemidega isik, kui ta kasutab ohte välistavaid töövõtteid ja vastavaid kaitsevahendeid. Viru Vanglas kasutatakse üldkasutatavate ruumide koristamisel küll 2 puhastusvahendeid (tl 52), kuid kaebusele antud vastuse kohaselt (tl 35 pöördel) tagatakse koristajatele kindad ja otsest kokkupuudet pesemisvahenditega ei teki.

§ 45

lg 2 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama. O. L pole väitnud ega tõendanud, et ta seda kohustust ei täida ning seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas on tal võimalik oma kambris koristada, osakonna üldkasutatavates ruumides aga mitte. Asjaolud, et ta pole tööle määramise käskkirja vaidlustanud, kirjutas sellele nõustuva märke (tl 37) ega rääkinud tööle asumise kohta korraldust saades midagi oma tervisest väites, et annab põhjaliku seletuse peale oma advokaadiga kohtumist (tl 12), viitavad selgelt sellele, et tegelikult ei pidanud kaebaja tööst keeldumise hetkel ka ise end töövõimetuks ning tervisega seonduv on advokaadi abil hiljem leitud põhjendus ja teenib niisugusena üksnes enda tagantjärele õigustamise eesmärki. 6. Nõuded kinnipeetava suhtes läbi viidava distsiplinaarmenetlusele on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. O. Le puhul on need kõik järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 13 pöördel) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 12), menetluse käik on protokollitud (tl 10), karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja pädevuse piires ning seda on käskkirjas (tl 8-9) ka põhjendatud. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletusi ning on põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna

§ 63

lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab varasemalt kahel korral karistatud ja rahalisi kohustusi omava kinnipeetava seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine tema isikut, töötamisest keeldumises seisnenud rikkumise tähendust ning ei ole ülemäärase raskusega, ei riiva individuaalse karistamise põhimõtet ega inimväärikust ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige tõhusamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamisel.

  1. Haldusmenetluse seaduse § 58 ei luba haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda niisugustele vormi- ja menetlusnõuete rikkumistele tuginedes, mis ei mõjutanud otsustuse sisu. See põhimõte on kohaldatav ka halduskohtumenetluses esitatavate tühistamisnõuete suhtes. Asjaolu, et vaidlustatud käskkirjast on distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 10-11) käsitlemist leidnud karistatu tervisest tulenevad seisukohad suures osas välja jäänud, võib küll käsitleda põhjendamiskohustuse puuduliku täitmisena, kuid otsustuse sisu see mingilgi määral muuta ei saanud, sest O. Le tööle määramine oli meditsiiniosakonnaga kooskõlastatud, arst polnud teda ajutiselt või alaliselt töövõimetuks tunnistanud ja seega tuli tööle asumise korraldus vastu vaidlemata täita. Kaebuse täienduses esitatud väited tervishoiuteenuse kättesaadavuse puudulikkusest Viru Vanglas ei saa kuidagi tööle asumisest keeldumises seisnenud O. Le süütegu õigustada ja on seetõttu distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise nõudega kaebuses asjakohatud.
  2. Eeltoodud järeldustel jääb O. Le kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 26) vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 15.07.2011 määrusega nr 3-11-290, millega tagastati apellatsioonkaebus. Raili Randlane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.