2-11-36222/12

2-11-36222 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-36222 Tsiviilasi J. P. hagi A. P. vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 1595 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Jaan P., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kostja: A. P., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kohtuistungi aeg
4. 2011.a. ja 06.10.2011.a. RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi.
5. Lahutada J. P. (isikukood *) ja A. P. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal * ja mille kohta on koostatud kanne nr *.
6. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
7. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Menetluse käik 02.08.2011 esitas hageja J. P. Pärnu Maakohtule hagiavalduse abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palutakse lahutada J. P. ja A. P. abielu. 03.08.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis esitatud hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 11.08.2011 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 26.08.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 22.09.2011 ja 06.10.2011 toimusid kohtuistungid. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt ei ela hageja ja kostja koos juba viisteist aastat. Kuna hagejal ei ole õnnestunud kostjaga mitte milleski kokku leppida, siis palub hageja kohtul poolte abielu lahutada. Kostja keeldub lahutamast perekonnaseisuametis. Seetõttu palub hageja kohtul abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Lisaks hagiavalduses märgitule kinnitas hageja kohtus, et tal on uus elukaaslane. Hageja esitas kohtule Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi /tl 27/. Kostja seisukoht Kostja tunnistab esitatud hagi. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole ta keeldunud abielu lahutamisest. Kostja kinnitab, et tegelikult on probleem pooltel ühisvara jagamises, selles ei ole nad kokkuleppele jõudnud. Poolte abielulised suhted lõppesid
8. aastal. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta on alates
9. aastast teadlik, et hagejal on uus elukaaslane. Kuni selle ajani elasid nad küll hagejaga erinevates elukohtades, kuid samas lahendasid nad kõike lastesse puutuvat ühiselt. Kostja ei vaidle vastu abielu lahutuse nõudele, kuid kinnitab, et tema tegelikult lahutust ei oleks soovinud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Abielutõendi järgi on poolte abielu sõlmitud * *, dokument nr * /tl 27/. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väidetel ei ela nad kostjaga koos juba 15 aastat ning hagejal on uus elukaaslane. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kestsid nende abielulised suhted *. aastani. Kostja teab alates *. aastast on hagejal uus elukaaslane. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et poolte abielulised suhted on juba aastaid tagasi lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega, poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. 2 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ta on nõus tasuma menetluskulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu. Muid menetluskulusid pooled kohtule avaldanud ei ole. Seega jääb hageja poolt tasutud riigilõiv tema kanda TsMs § 164 lg 1 alusel. Kostja kanda jäävad tema enda poolt kantud menetluskulud. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3