← Eesti

3-10-2904/91

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laat

§ 31lg 1 ja 4).

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päev on

  1. oktoober
  2. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis Noyo Baltic OÜ käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil jaanuar kuni juuni
  5. mai
  6. a maksuotsusega nr 12.2-3/6757-9 (maksuotsus) määras PMTK Noyo Baltic OÜ-le täiendavalt tasumiseks füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu 213 633 krooni, füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu 343 156 krooni, töötasudelt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makseid 14 521 krooni, töötasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakseid 8019 krooni, töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakseid 4073 krooni, käibemaksu 138 945 krooni ning töötajatele tehtud erisoodustustelt arvestatud tulumaksu 2393 krooni ja sotsiaalmaksu 3761 krooni. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt maksis Noyo Baltic OÜ kontrollitaval perioodil oma töötajatele deklareerimata töötasu; seda tõendavad eelkõige äriühingu tegevuskoha vaatluse käigus ära võetud nn punasesse kausta kogutud dokumendid ja töötajate seletused. Kuna äriühingu raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et deklareerimata töötasud oleks välja 1

(11)makstud deklareeritud käibevahenditest, on raha väljamaksete tegemiseks ilmselt saadud käibe varjamise teel. Samuti on äriühing andnud töötajatele deklareerimata erisoodustust, makstes isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest piirmäärast suuremat kompensatsiooni. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 13 lg 2 p 1 alusel ei koostanud ega esitanud maksuhaldur Noyo Baltic OÜ-le enne maksuotsuse tegemist tutvumiseks kontrollakti.
  1. Noyo Baltic OÜ esitas maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille MTA rahuldas
  2. oktoobri
  3. a vaideotsusega nr 6-1/341-4 osaliselt. MTA tunnistas maksuotsuse kehtetuks osas, millega määrati käibemaksu omatarbelt 1375 krooni ulatuses ja jättis muus osas maksuotsuse muutmata. Maksuhaldur tagastas ka vaidele lisatud täiendavad tõendid. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  4. Noyo Baltic OÜ taotleb maksuotsuse tühistamist, arvestades vaideotsusega juba kehtetuks tunnistatud osa, järgmistel põhjustel (I kd, tl 3-11; III kd, tl 140): 1) kontrollakti esitamata jätmisega on rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Tuginemine MKS § 13 lg 2 p-le 1 on ilmselge liialdus, sest kaebaja ei ole teinud maksuhaldurile maksumenetluse läbiviimisel takistusi. Maksuotsusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid ärakuulamispõhimõtte eiramiseks. Ühe juhatuse liikme vahetamine on ettevõtluses tavapärane tegevus, mida ei saa seostada avalike huvide riivega. Kuna ettevõte tegutseb, puudub põhjus likvideerimiseks. Maksumenetluse ajal deklaratsioonide parandamata jätmine või maksuhaldurist erineva seisukoha omamine ei saa olla pealiskaudse ja ärakuulamisõigust rikkuva maksumenetluse põhjenduseks. Maksuhaldur on alusetult jätnud arvestamata vaidemenetluses esitatud tõendid – äriühingu käibe aruande, palgalehed ja M. U. sõidupäeviku; 2) kontrollitaval perioodil maksis kaebaja isikliku auto kasutamise kompensatsiooni vaid M. U. Maksuhaldurile ei esitatud maksumenetluse käigus M. U. sõidupäevikut, sest kaebaja ei olnud teadlik, et maksumenetlus puudutab ka nimetatud kompensatsiooni maksmist. Mis puudutab R. M., O. L. ja E. P., siis neile maksti kompensatsiooni küll
  5. a jaanuaris, kuid
  6. a detsembri eest, seega väljub maksete tehinguline alus kontrollitava perioodi piiridest ja need väljamaksed ei oma maksustamisel tähtsust. Maksuhaldur laiendas ebaseaduslikult maksukontrolli piire. Vaideotsuses kaebajale tehtud etteheide nimetatud isikute sõidupäevikute esitamata jätmise osas ei ole kohane, kuna kaebaja ei tulnud ise nende esitamise peale, arvates, et vaidlusalusel perioodil tuleb vaadelda vaid M. U. tehtud väljamakseid. Ilma kontrollaktita ei saa maksukohustuslane oletada, milliste dokumentide esitamine võib olla oma seisukohtade kaitsmiseks vajalik; 3) kaebaja ei ole maksnud töötajatele deklareerimata töötasu. Maksuotsuses viidatud punases kaustas olevad dokumendid ei ole asjakohaseks tõendiks, sest need kajastavad kaebaja juurutatavat töötajate motivatsioonistrateegiat, mis võeti kasutusse majanduslanguse ajal. Töö efektiivsemaks muutmiseks näidati töötajale paberil, kui palju ta võiks palka saada, kui kõik teeksid tööd efektiivsemalt. Kõik töötajad ei pruukinud motivatsioonisüsteemist aru saada. Töötajad ei viidanud oma seletustes motivatsioonisüsteemile seetõttu, et maksuhaldur ei esitanud selle kohta küsimusi. Kaebaja töötajatest on paljud kinnitanud, et nad ei saa lisatasusid. Näiteks V. V. kinnitus, et palga kättesaamiseks tuleb täita normatiiv, tähendabki, et motivatsioonisüsteem peaks töötajaid motiveerima efektiivsemalt tööd tegema. Punases kaustas olevate tõendite nimetusega „palgalehed” sisu ja vorm ei toeta maksuotsust. Real nimetusega „kätte saadud” on tõmmatud kriips, mis tähendab, et vastava paberi alusel ei ole sularahas palka makstud. Tööandja kujundas motivatsioonistrateegiat, et töötajad teeksid 2
(11)efektiivsemalt tööd, mida väljendab ka rida „komplekteeritud read”. Palgalehtede rida „kätte saada” ei ole kinnitus, et töötajale maksti sularahas deklareerimata palka, vaid näitas töötajale, millises summas oleks tal võimalik palka saada. Punase kausta sisu ei ole ühildatav maksuotsuse lisadega 1 ja
  1. Asjaolu, et L. J. maksis osale töötajatele palka välja sularahas, ei tähenda, et sularahas makstud palga pealt ei tasutud makse. Sularahas makstud palgad on deklareeritud ja neilt on tasutud vajalikud maksud. Kaebaja ei ole vääralt deklareerinud M. K. töötasu. Vaideotsusega tagastatud palgalehtedelt nähtub, et M. K. maksti lisaks palgale 2000 krooni hüvitist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamisel
  2. a detsembrikuu eest. M. K. lõppes tööleping
  3. detsembril 2008 ning saadavad tasud maksti välja
  4. jaanuaril
  5. Maksuhaldur tõi alles vaideotsuses välja anonüümse seletuse, milles väidetakse sularahas palga saamist. Nimetatud seletusele tuginemine on seadusevastane. Maksuja halduskohtumenetluses ei saa teha otsuseid, mille aluseks on anonüümsed ja seetõttu kaheldava usutavusega seletused. Tunnistaja peab olema selgelt tuvastatav ja tema ütluste tõesus peab olema kontrollitav. Kaebajal ei oleks olnud võimalik maksuhalduri poolt väidetavas suuruses ümbrikupalku maksta, kuna majandussurutise olukorras oli ettevõttel niigi raskusi. Kui kohus leiab, et mõni töötaja on saanud deklareerimata palka, tuleb võimalikku maksu juurdemääramist kohaldada vaid nende isikute suhtes; 4) vastustaja on väära järelduse alusel, et kaebaja on maksnud töötajatele nn ümbrikupalka, teinud teise väära järelduse, et kaebaja on palkade maksmiseks raha saamiseks varjanud käivet. Maksuhaldur on käibe maksustamisel tuginenud vaid oletustele. Nn ümbrikupalga maksmine ei ole otseses põhjuslikus seoses varjatud käibega. Palgaarvestus ja käibemaks on erinevad maksu määramise tõendusobjektid ja väidetavat ümbrikupalga maksmist ei saa üle kanda käibe varjamisele. Maksuhaldur peab käibe maksustamiseks tõendama, et väidetav ümbrikupalga maksmine toimus varjatud käibe vahenditest. Varjatud käivet ei ole võimalik tõendada paari isiku ütluste või punase kausta dokumentidega. Kaebajale jääb mulje, et käibemaksu määramisel on vastustaja kohaldanud MKS § 94, kuid hindamise teel maksustamise eeldused ei ole täidetud, kuna vastustaja ei ole tuvastanud väidetava varjatud käibe kujunemist või tekkimist. Käibemaksu määramise faktiline ja õiguslik alus on märkimata. Maksuhaldur ei ole uurinud kaebaja raamatupidamist, millest oleks selgunud, et kaebajal ei olnud kaupa, mida varjatud käibe vormis müüa. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  6. PMTK palub jätta kaebus rahuldamata, nõustudes MTA vaideotsuse põhjendustega, ja märgib täiendavalt järgmist (I kd, tl 106-107; III kd, tl 154-155 ja tl 176-177): 1) kaebajale on nii maksuotsuses kui vaideotsuses selgitatud, miks jäeti isikule kontrollakt enne maksuotsuse koostamist tutvustamata. Kaebaja ei ole asunud kustutama oma maksuvõlga, mis ulatub
  7. detsembri
  8. a seisuga 1380 625 kroonini ja arvestuslik intress 330 176,40 kroonini. Juhatuse liikme vahetumine ei ole iseseisvalt MKS § 13 lg 2 p 1 kohaldamise aluseks, kuid maksuhaldur hindas ka muid tõendeid ja maksumaksja senist käitumist. Maksuhaldur on püüdnud korduvalt tagada kaebajale ärakuulamisõigust. Lähtuvalt maksuhalduri logist on revident proovinud korduvalt vestelda kaebaja juhatuse liikmete Helena Siilivaskiga ning ka Andres Arole on selgitatud maksudeklaratsioonide parandamise vajadust. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei saanud vaidemenetluses esitatud dokumente esitada juba maksumenetluses. Revident Aet Lipp nõudis korduvalt kaebaja kassa arvestust, ostuarveid, käibemaksukoondeid jne. Vastustajal on kahtlus, et vaidemenetluses esitatud dokumendid on koostatud hiljem maksuotsuses toodud järelduste ja arvutuste pinnalt; 3
(11)2) kuna kaebaja tegi isikliku auto kasutamise kompensatsiooni väljamakseid
  1. a jaanuaris ehk kontrollitaval perioodil, pidi kaebaja need sama kuu deklaratsioonil deklareerima. Tähendust ei oma väljamakse tinginud tehingud, vaid väljamakse tegemise aeg ja deklareerimine. Seetõttu on asjakohatu ka kaebaja väide, et ta ei osanud esitada sõidupäevikuid, kuna sõite tehti
  2. a detsembris. Revident A. Lipp küsis kaebajalt korduvalt sõidupäevikuid, kuid neid ei esitatud. M. U. sõidupäevikut ei võetud vaidemenetluses vastu, kuna kaebaja ei põhjendanud sõidupäevikute esitamata jätmist maksumenetluses ja maksuhalduril on kahtlus, et sõidupäevik on koostatud maksuotsuse järelduste ja arvutuste alusel; 3) vastustaja nõustub, et palga maksmine sularahas ei tähenda tingimata maksude maksmata jätmist. Samas on vastustaja tuvastanud kaebaja deklareeritud ja kaebajalt võetud punases kaustas sisalduvate dokumentide põhjal töötajatele makstud töötasu olulise erinevuse. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas ilmneb punase kausta dokumentidest motivatsioonipaketi strateegia. Need dokumendid on koostanud kaebaja ise, need sisaldavad andmeid töö aja, mahu, palga, puhkusetasu, tasumise viisi ja aja kohta. Palgalehed on töötajate poolt olulises osas allkirjastatud ning palgaarvestuse koondtabelis on tehtud märge palga saamise kohta. Palgalehtedelt nähtub selgelt, millises osas on tehtud sularahamakseid ja ülekandeid panka. Real „palk kokku” on toodud isikule arvestatud palk; real „ülekanne” on summa, mis on isikule panka kantud; real „kätte saadud” on kriips, mis osundab asjaolule, et isikule ei ole vahepeal enne palgalehe saamist osaliselt palka kätte antud; ja real „kätte saada on summa, mis isikule sularahas on ette nähtud. Kaebaja seisukoht, et rida „kätte saada” näitab, palju oleks töötajal võimalik palka saada, on põhjendamata, vastuolus palgalehe andmete sisuga ning kaebaja poolt tagantjärele konstrueeritud. Kaebaja ei ole allkirjastamise ja märke tegemise vajalikkust väidetava motivatsioonipaketi raames põhjendanud. Suurem osa töötajatest selgitas, et andes allkirja ja tehes märke palga saamise kohta, said nad dokumendis märgitud summa. Vastustaja peab usutavaks anonüümse isiku suulisi ütlusi, milles selgitati, kuidas pidid töötajad maksuhalduri reidi korral käituma. Sel põhjusel ei avaldanud töötajad oma kogupalka, kartes vallandamist või lisapalga kaotust; 4) maksuotsuses ja vaideotsuses on põhjalikult selgitatud, milliste tõendite alusel leidis PMTK, et äriühing varjas kontrollitud perioodil oma tegelikku käivet. Maksuhalduril ei ole võimalik tuvastada tehinguid, millest võis varjatud käive tekkida. Kui maksuhaldur on tuvastanud konkreetsed summad, mis on makstud töötajatele nn mustalt, ning selliste kulutuste kohta puuduvad maksukohustuslase raamatupidamises dokumendid, ehk need summad ei ole välja makstud deklareeritud käibevarast, siis on õiguspärane ning põhjendatud järeldada, et tegemist on müügikäibe varjamisega ning seetõttu on õigustatud ka käibemaksu määramine. Maksuhaldur on tõendanud, et töötajatele maksti nn mustalt palka 801 703,50 krooni ja et seda summat ei ole kajastatud kaebaja raamatupidamises. Maksumenetluse käigus on töötajad andnud selgitusi, et osa kaebaja kliente maksis kaupade eest sularahas ning ka kaebaja töötajad, kes ostsid kaupu oma tarbeks, maksid selle eest sularahas, kuna kaardimakse võimalus laos puudus. Seega on müügikäibe varjamine kaebaja poolt ka reaalselt võimalik. Maksukohustuslane, kes ei nõustu maksuhalduri järeldustega, peab esitama tõendid ning dokumendid, mis lükkavad maksuhalduri järeldused ümber. Kaebaja ei ole tõendeid esitanud, vaid piirdub seisukohtadega, mille kohaselt on maksuhalduri järeldused tõendamata ning ekslikud. KOHTU SEISUKOHT 4
(11)
  1. Noyo Baltic OÜ on vaidlustanud maksuotsuse tervikuna, välja arvatud osas, milles maksuotsus on juba vaideotsusega osaliselt kehtetuks tunnistatud (käibemaks omatarbelt seoses isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitisega). Pooltel on seega kolm peamist vaidlusküsimust: 1) tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine erisoodustuselt; 2) tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete tasumine deklareerimata töötasult ja 3) käibemaksu tasumine nn varjatud käibelt. Kuna kaebaja kinnitas kohtuistungil, et ei pea ärakuulamispõhimõtte rikkumist maksuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks (III kd, tl 156), käsitleb kohus võimalikke menetluslikke rikkumisi eespool nimetatud teemade raames. I
  2. Maksuotsuse kohaselt maksis Noyo Baltic OÜ kontrollitaval perioodil isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni R. M., O. L., E. P. ja M. U., igaühele 2000 kr kuus. Noyo Baltic OÜ ei esitanud maksumenetluse käigus sõidupäevikuid ühegi töötaja kohta. Seega kohaldub maksuvaba erisoodustuse piirmäär 1000 kr kuus ja piirmäära ületavalt erisoodustuselt tuleb tasuda tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Kaebaja on seisukohal, et R. M., O. L. ja E. P. maksti kompensatsiooni küll
  3. a jaanuaris, kuid
  4. a detsembri eest, seega väljub kompensatsiooni maksmine maksuhalduri kontrollitavast perioodist ja selles osas on maksu määramine välistatud. M. U. maksti kompensatsiooni kontrollitaval perioodil, kuid kaebaja esitas maksuhaldurile vaidemenetluses M. U. sõidupäeviku, mille maksuhaldur jättis õigusvastaselt vastu võtmata.
  5. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg-st 1 tulenevalt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Erisoodustuseks on § 48 lg 4 p 5 kohaselt ka isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärasid ületavas osas. Vabariigi Valitsuse
  6. juuli
  7. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ § 2 lg 1 sätestas vaidlusalusel perioodil, et isikliku sõiduauto kasutamise eest teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel võib maksuvabalt maksta sõitude kohta peetud arvestuse alusel arvutatud, määruse §-s 5 sätestatud hüvitist või määruse §-s 6 sätestatud arvestuslikku hüvitist. Kui sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel peetakse määruse § 4 sätestatud arvestust, ei maksustata määruse § 5 kohaselt hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Määruse § 6 sätestas, et kui sõiduauto teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks kasutamise hüvitamisel §-s 4 sätestatud arvestus osaliselt või täielikult puudub, ei maksustata hüvitist 1000 krooni ulatuses kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta.
  8. R. M., O. L. ja E. P. isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kohta ei ole kaebaja maksuhaldurile ega kohtule sõidupäevikuid esitanud. Seega kohaldub määruse nr 164 § 6 ning maksuotsuses on õigesti leitud, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ületav hüvitis tuleb maksustada tulu- ja sotsiaalmaksuga kui erisoodustus. Maksukohustust ei välista asjaolu, et hüvitist maksti väidetavalt
  9. a detsembri eest, sest väljamaksed tehti
  10. a jaanuaris, st kontrollitaval perioodil. Tööandjal on seadusest tulenev kohustus maksta tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustuselt ning erisoodustus seisneb praegusel juhul tööandja poolt töötajale antud täiendavas hüves - piirmäära ületava hüvitise maksmises isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel. Seega omab maksustamisel tähendust hüvitise väljamaksmise 5
(11)(tööandja poolse kulutuse tegemise), mitte sõiduki faktilise kasutamise aeg (vt TuMS § 36, SMS § 2).
  1. M. U. sõidupäeviku (I kd, tl 54) esitas kaebaja maksuhaldurile alles koos vaidega. Maksuhaldur jättis selle tõendi maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 alusel vastu võtmata. Viidatud sätte kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kohus leiab, et M. U. sõidupäeviku vastuvõtmata jätmine vaidemenetluses ei olnud õigusvastane. Maksuhaldur tegi kaebajale
  2. augusti
  3. a korraldusega nr 12.2-3/6757-1 teatavaks, millise perioodi ning milliste maksude tasumist ta kontrollima asub. Korraldusega kohustati äriühingut esitama asjakohaseid, sh töötajatele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumist puudutavaid dokumente ja teavet (I kd, tl 194). Lisaks palus revident maksumenetluse käigus korduvalt kaebaja seaduslikel esindajatel H. Siilivaskil ja A. Arol esitada kontrollimiseks töötajate sõidupäevikud, kui need on olemas (vt revidendi
  4. jaanuari
  5. a,
  6. veebruari
  7. a ja
  8. veebruari
  9. a e-kirjad, I kd, tl 184 ja tl 188-189). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hoolimata kontrollakti koostamata jätmisest ei saanud kaebajale jääda arusaamatuks, et maksuhaldur kontrollib ka erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumist ning kaasaaitamiskohustuse täitmiseks tuleb esitada kõik asjakohased tõendid, sh sõidupäevikud. Kaebaja jättis maksuhalduri korraldused täitmata ega põhjendanud revidendile maksumenetluse ajal, miks korralduse täitmine ei ole võimalik. Eriti arusaamatu on M. U. sõidupäeviku revidendile esitamata jätmine juhul, kui see oli kaebajal sel ajal tõepoolest korrektselt täidetuna ja kogu kontrollitavat perioodi hõlmavana ühes dokumendis olemas. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja jättis M. U. sõidupäeviku maksumenetluses esitamata vähemalt hooletusest. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas 3-3-1-47-07 (p 10-18) võib maksumenetluses hooletusest või tahtlikult esitamata jäetud tõendi kõrvale jätta ka kohtumenetluses. Kuna kaebaja ei ole kohtumenetluses lisaks eespool käsitletule esitanud ühtki uut asjakohast põhjendust või selgitust M. U. sõidupäeviku esitamata jätmise kohta (vt mh kohtuistungi protokoll, III kd, tl 156), jätab kohus selle tõendi tähelepanuta.
  10. Seega kokkuvõttes on maksuhaldur jõudnud kohtu arvates õigele järeldusele, et R. M., O. L., E. P. ja M. U. makstud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ületav isikliku auto kasutamise hüvitis tuleb maksustada tulu- ja sotsiaalmaksuga (vt maksuotsuse lisaks olev tabel I kd, tl 134). II
  11. Maksuotsuse kohaselt jättis Noyo Baltic OÜ kontrollitaval töötajatele makstud töötasu osaliselt deklareerimata, samuti jättis neilt väljamaksetelt kinni pidamata ja arvestamata tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksed. Maksuotsus tugineb eelkõige kaebaja koostatud ja maksuhalduri poolt kaebaja tegevuskoha vaatluse käigus äravõetud n.ö punase kausta materjalidele, mis maksuhalduri arvates kajastavad Noyo Baltic OÜ töötajate tegelikku palgaarvestust, ning Noyo Baltic OÜ töötajate seletustele. Kaebaja väidab, et punane kaust kajastab äriühingus juurutatavat töötajate motivatsioonistrateegiat, mitte tegelikku palgaarvestust. Samuti leiab kaebaja, et suurem osa töötajatest ei ole kinnitanud nn ümbrikupalga saamist ja seega saaks äärmisel juhul maksustada nendele töötajatele tehtud väljamakseid, kes deklareerimata töötasu saamist tunnistavad. 6
(11)
  1. Punases kaustas (vt punase kausta dokumentide loetelu II kd, tl 211-212; kausta sisu I kd, tl 222; II kd, tl 214-261 ja III kd, tl 2-54) on arvestuse pidamisel eristatud lao- ja kontoritöötajaid. Igakuised laotöötajate palgalehed koosnevad tüüpiliselt järgmistest andmetest: esimene tabel sisaldab ridu „komp.read“, „palga alus“, „inventuur“, „träkid“, „lisatasud“ ja „palk kokku“; teine tabel koosneb ridadest „trahv“, „ülekanne“, „arved“, „kätte saanud“ ja „kätte saada“. Mõnel juhul koosneb esimene tabel üksnes ridadest „komp. read“, „palga alus“, „preemia“ ja „palk kokku“ ning teises tabelis on eraldi ridadel märgitud nt „telefon“, „palgata puhkus“ või „kohviraha“. Kõik tabelid on siiski sarnased selles osas, et esimese tabeli kõige alumine rida on „palk kokku“, kus on liidetud kokku esimese tabeli ridade summad, ja teise tabeli kõige alumine rida on „kätte saada“, kus on eelnevates ridades näidatud erinevad mahaarvamised.
  2. Noyo Baltic OÜ-s laomehena töötanud M. V. selgitas maksuhaldurile palgalehtede kohta järgmist: „Iga päev sain ma kätte komplekteerimislehe, mille järgi pidin kaupa komplekteerima. Iga komplekteeritud rea maksumus oli minu mäletamist mööda 1.50 krooni. Seda on raske öelda, et kui palju keegi suutis kuu jooksul ridu komplekteerida, sest võis nii juhtuda, et üks rida, mida sa komplekteerisid oli näiteks 1 kg porgandeid ja järgmine komplekteerimisrida oli 100 kg kartuleid. Siis on iseenesest mõistetav, et puhtfüüsiliselt võtab kauba komplekteerimine erineva aja /…/ Palgalehtedel kajastatud inventuuririda tähendab seda, et iga kuu oli kuu viimasel päeval laoinventuur. Ridade arv tähendas seda, et mitu erinevat rida lugesin üle. Inventuuri ridade maksumus oli samuti iga üle loetud inventuuri rea eest maksti täiendavat tasu 1.50 krooni“ (I kd, tl 155-156). See M. V. seletus klapib punases kaustas sisalduval palgalehel kajastatuga. Näiteks M. V.
  3. a jaanuari palgalehe esimesel real „komp.read“ on märgitud ridade arvuks 4338 ja summaks kokku (4338x1,50=) 6507; inventuuriridu oli 80 ja summa 120 (II kd, tl 219). M. V. selgitas maksuhaldurile veel järgmist: „OÜ Noyo Baltic punases kaustas „palgaleht jaanuar 2009“ märgitud „palk kokku“ 10 927 oli minu
  4. a jaanuarikuu töötasu. Palgalehel märgitud ülekanne 5 859 laekus minu pangaarvele, ülejäänud summa 5 068 sain kätte sularahas, kuid eelnevalt arvati sellest maha trahv 1 500 krooni, kohvi raha 93,60 krooni ja arved 31,50 krooni (see oli arvatavasti minu söömine)“ (I kd, tl 156). Samasuguseid seletusi andis M. V. ka teiste töötatud kuude palgalehtede kohta. M. V. selgitas veel, et sularaha maksmine toimus Noyo Baltic OÜ kontoris, raha kättesaamise kohta andis ta allkirja ning märkis allkirja juurde sularahas täiendava palga kättesaamise kuupäeva (I kd, tl 156). Seega on M. V. üksikasjalikult ja loogiliselt kirjeldanud, kuidas toimus tehtud töö arvestus ning kuidas see kajastus punase kausta palgalehtedel – esimene tabel kajastas erinevaid töölõike, millest kujunes töötasu, ning teine tabel näitas, milline osa töötasust makstakse pangaülekandega ja milline sularahas, arvestades mahaarvamisi seoses laost võetud toiduga, tarbitud kohviga vms. M. V. on kinnitanud, et osa töötasust maksti talle pangaülekandega (deklareeritud töötasu) ning osa täiendavalt sularahas, kusjuures sularahaväljamakseid ei ole kaebuse esitaja deklareerinud ega neilt makse tasunud. Noyo Baltic OÜ-s samuti laomehena töötanud U. P. selgitas maksuhaldurile järgmist: „Alates
  5. a jaanuarist sain pangakontole õigeaegselt riiklikult ettenähtud töötasu 4350 krooni, millele lisandus iga kuu täiendavalt mitteametlik töötasu. Mitteametlik töötasu sõltus konkreetselt minu poolt tehtud töötulemustest. Selle arvestamine käib nii, et iga komplekteerimislehe peal on kirjas komplekteerimiseks mõeldud read. Iga rida tähistab mingit konkreetset kaubaartiklit. Iga rea komplekteerimise eest arvestati lisatasu 1,50 krooni. Ühes kuus olen võimeline komplekteerima 4000-6000 tooterida. Sellest tulenevalt oligi mustalt saadud lisatasu 6000-9000 krooni. Mustalt saadud raha kohta andsin oma allkirja saadud summa kohta. Kuupäeva seal paberil ei olnud. Samuti ei olnud seal kellegi teise nime. Mitteametlik töötasu maksti kord kuus vahemikus 10-20 kuupäev./…/ Minu täiendav sissetulek 7
(11)on veel kaubaautodelt kaubaaluste mahalaadimine. Ühe auto mahalaadimise hind on 35-40 krooni. Mitteametliku palga kättesaamisel oli palgalehel kirjas, kui palju olin kuu jooksul kaupa komplekteerinud ja kui palju kaubaaluseid maha laadinud“ (I kd, tl 145-146). Seega kinnitab mitteametliku töötasu saamist punases kasutas sisalduva arvestuse järgi ka U. P.. Niisiis on kaks Noyo Baltic OÜ töötajat kinnitanud deklareerimata palga saamist. Kohtul ei ole põhjust M. V. ja U. P. seletuste tõepärasust kahtluse alla seada – nende seletused on omavahel kooskõlas, samuti klapivad mõlema isiku seletused punases kaustas sisalduvate dokumentidega. M. V. oli seletuse andmise ajal äriühingu endine töötaja (tööleping lõpetatud
  1. aprillil 2009 – I kd, tl 154), kellel ei olnud alust karta tööandja poolseid sanktsioone ja see tegi ilmselt teiste töötajatega võrreldes kergemaks tegelikust olukorrast rääkimise. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kaebaja maksis M. V. ja U. P. deklareerimata töötasu vastavalt punases kaustas peetud arvestusele.
  2. Kohtu arvates on üldteada, et töösuhte kestel on töötajal keeruline oma tööandja vastu ütlusi anda, sest see võib kaasa tuua tööalaste suhete pingestumise ja halvemal juhul viia töö kaotamiseni. Seetõttu on mõistetav, miks suurem osa Noyo Baltic OÜ töötajatest mitteametliku töötasu saamist maksuhaldurile ei kinnitanud. Deklareerimata töötasu maksmise üldisele praktikale kontrollitavas äriühingus viitavad kohtu arvates siiski muud maksuhalduri kogutud tõendid, millele tuginedes saab lugeda deklareerimata töötasu maksmise tuvastatuks ka teiste töötajate puhul peale M. V. ja U. P. Punane kaust sisaldas eespool kirjeldatud igakuiseid palgalehti ka teiste laotöötajate kohta. Kohtu arvates ei ole usutav, et sarnasel viisil koostatud palgalehed tähendasid nn ümbrikupalga saamist kinnitanud laotöötajate puhul tegelikku palgaarvestust ja kõigi ülejäänud laotöötajate puhul kaebaja kirjeldatud plaanitavat motivatsioonisüsteemi, mille raames ei makstud kogu kontrollitava perioodi jooksul kellelegi mingeid lisatasusid. Töölepingutele lisatud ametijuhenditest nähtuvalt täitsid laotöötajad sarnaseid ülesandeid (vt nt III kd, tl 64, 72 ja 78) ja kaebaja ei ole andnud mõistlikku selgitust, miks hõlmas juurutatav motivatsioonisüsteem vaid osa sarnaseid ülesandeid täitvatest töötajatest. Lisaks on laotöötaja U. P. kinnitanud, et „ka teised töötajad saavad mitteametlikku palka ning paljud on tööl üldse ilma töölepinguta“ (I kd, tl 146). Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebaja koostas laotöötajate kohta (v.a. M. V. ja U. P.) kuus kuud järjest igas kuus motivatsioonisüsteemi juurutamiseks dokumendi selle kohta, kui palju laotöötaja võiks teoreetiliselt efektiivsema töötamise korral teenida. Sellise arvestuse pidamine tähendab tööandja jaoks eeldatavalt täiendavat halduskoormust, seega peaks sellel olema mingi mõistlik eesmärk, seda eriti kaebaja kirjeldatud majanduslanguse olukorras, kus äriühingul on vaja võimalikult efektiivselt tegutseda. Sellist eesmärki kaebusest ei nähtu, sest puudub selgitus, kuidas kaebaja kirjeldatud süsteem oleks pidanud motiveerima töötajaid paremini töötama. Tulemuskokkuleppel võiks olla mõte juhul, kui oodatav tulemus lepitakse kokku eelseisvaks perioodiks ning töötajal on võimalik kokkulepet reaalselt täita ja tulemustasu saada. Kaebaja ei ole andnud mõistlikku selgitust ka selle kohta, miks pidi iga töötaja motiveerimiseks talle kuude lõikes ära näitama erineva, kuid ometi väga detailse komplekteeritud ja inventeeritud ridade arvu ning summa, kui töötasu sellest tegelikult ei sõltunud (vrd nt M. V. puhul veebruaris komplekteeritud read ja summa vastavalt 3807 ja 5711 ning inventuur 35 ja 53, märtsis vastavalt 4462 ja 6693 ning 78 ja 117 – II kd, tl 232 ja 253; R. L. aprillis komplekteeritud read ja summa vastavalt 4946 ja 7419 ning inventuur 94 ja 141; mais vastavalt 3399 ja 5099 ning 274 ja 411 – III kd, tl 4 ja 26). Kaebusest ei selgu seegi, millise normi pidi töötaja nö põhipalga kättesaamiseks täitma, seega ei ole mõistetav, kui palju töötaja oleks hüpoteetiliselt võinud motivatsioonisüsteemi osana juurde teenida. Neil põhjustel 8
(11)ei ole kohtul kahtlust, et punase kausta palgalehed kajastasid kõigi laotöötajate tegelikku palgaarvestust, mitte juurutatavat motivatsioonisüsteemi. Kuigi kaebaja kontoritöötajate palgaarvestus on nende töö iseloomust tulenevalt laotöötajatest erinev, koosnedes tüüpiliselt tabelitest veergudega „ülekanne“, „sula“ ja „palk kokku“, mõnel juhul lisaks „arved“, „saanud“ ja „saada“ (nt III kd, tl 13, 37 ja 54), ei ole alust maksuotsust tühistada ka nende isikute osas. U. P. kinnitas maksuhaldurile, et nn ümbrikupalka maksti ka teistele töötajatele ja tema seletusest ei saa järeldada, et silmas peeti vaid teisi laotöölisi. Kaebaja ei ole ka väitnud, et juurutatav motivatsioonisüsteem kontoritöötajaid ei puudutanud, seega on asjakohased kõik eespool toodud põhjendused, miks sellise motivatsioonisüsteemi olemasolu ei saa pidada usutavaks. Kohus märgib, et väidetava motivatsioonisüsteemi rakendamine kontoritöötajatele jääb isegi arusaamatumaks kui laotöötajate puhul, sest kaebusest ei selgu, millistel tingimustel kontoritöötajatel oleks olnud võimalik saada tulemuslikuma töötamise eest kõrgemat palka. Vaidlust ei ole ka selle üle, et punases kaustas olevad dokumendid on koostanud Noyo Baltic OÜ ise. Kausta kogutud dokumendid sisaldavad lisaks palkade arvestusele andmeid nii lao- kui kontoritöötajate tööaja kohta, samuti töötajate palga ja puhkusetasu arvestust. Neil põhjustel leiab kohus, et punane kaust sisaldas tegelikku palgaarvestust ka kontoritöötajate puhul. Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus maksuhalduriga, et punases kaustas sisalduv palgaarvestus kohaldus ühtviisi kõigile töötajatele ja tegemist oli tegeliku palgaarvestusega, mitte töötajate motivatsioonisüsteemi kirjeldusega.
  1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus veel, et anonüümse tunnistaja seletus võis olla Noyo Baltic OÜ-s läbiviidava maksukontrolli ajendiks, kuid maksuotsuses ei ole maksu määramisel anonüümse tunnistaja seletusele tuginetud. Ja kuna kohtu arvates on deklareerimata töötasu maksmine piisavalt tõendatud ka ilma anonüümse tunnistaja seletuseta, puudub vajadus tema isikut kindlaks teha ja teda kohtumenetluses tunnistajana üle kuulata, samuti arutleda selle üle, kas ja millistel tingimustel saab maksuhaldur maksumenetluses anonüümse tunnistaja seletusele tugineda.
  2. Seoses maksuotsuse järeldustega, mille kohaselt Noyo Baltic OÜ deklareeris jaanuaris 2009 M. K. netopalka 6427 krooni, kuid arvelduskontolt on
  3. jaanuaril 2009 M. K. tasutud 8427 krooni, märgib kohus järgmist. Maksuotsuse kohaselt tutvustas maksuhaldur Noyo Baltic OÜ juhatuse liikmele Andres Arole äriühingu töötajatele
  4. jaanuarist
  5. juunini 2009 tehtud tegelikke, maksuhalduri kontrolli käigus tuvastatud väljamakseid. A. Aro lubas teha deklaratsioonides vastavad parandused. Maksumenetluse käigus koostatud nn logiraamatu kohaselt on maksuhaldur andnud A. Arole
  6. märtsil 2010 töötasude maksustamise kohta tabeli, mille alusel oleks kaebaja saanud deklaratsioonides parandusi sisse viia (vt maksuotsuse lk 3 ja logiraamat, I kd, tl 203-201). Kaebuse esitaja seaduslik esindaja ei esitanud töötasu väljamaksete osas ühtki tõendit maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks ega põhjendanud, miks M. K. tehtud väljamaksete kohta ei olnud võimalik maksumenetluse käigus tõendeid esitada. Seetõttu leiab kohus, arvestades muuhulgas käesoleva otsuse p 9 esitatud selgitusi, et Noyo Baltic OÜ on jätnud M. K. jaanuaris 2009 tehtud väljamaksete kohta tõendid õigeaegselt esitamata vähemalt hooletusest. Seetõttu jättis maksuhaldur need vaidemenetluses õigesti tähelepanuta ja samal põhjusel ei jätab kohus nimetatud tõendid arvestamata ka kohtumenetluses.
  7. Kohus märgib sedagi, et maksuotsuse aluseks ei ole ainuüksi see, et kaebuse esitaja maksis osale töötajatest töötasu sularahas. Palga sularahas maksmine ei ole õigusvastane ja seda 9
(11)kinnitab ka maksuhaldur. Probleemiks on üksnes see osa sularahas tehtud väljamaksetest, mille kaebaja jättis deklareerimata ja millelt maksud tasumata.
  1. Kõike eeltoodut kokku võttes on maksuotsuses õigesti leitud, et lisaks deklareeritud väljamaksetele tuleb maksustamisel arvestada ka töötajatele makstud deklareerimata töötasu vastavalt maksuotsuses tuvastatule (vt täpsemad arvutused maksuotsuse p 2.4.1.-2.4.4 ja maksuotsuse lisaks olevates tabelites I kd, tl 130-133). Konkreetseid arvutusi töötajate kaupa ei ole kaebaja vaidlustanud ja seetõttu ei pea kohus vajalikuks neid detailselt käsitleda. Seega TuMS § 4 lg 1, § 13 lg 1, § 40 lg 1, 2 ja 4, § 41 p 1 ning § 42 lg 4 ja 6 alusel tuleb kaebajal tasuda täiendavat tulumaksu; SMS § 2 lg 1 p 1, § 4 p 1, § 7 lg 1 ning § 9 lg 1 p 1 ja 4 alusel täiendavat sotsiaalmaksu, KoPS § 9 ja § 11 lg 1 alusel täiendavaid kohustusliku kogumispensioni makseid ning TKindlS § 4 lg 1, § 40 lg 1 p 1, § 41 lg 1 ja § 42 lg 1 p 1-3 alusel täiendavaid töötuskindlustusmaksed (vt täpsemalt maksuotsuse p 3.1-3.4.). III
  2. Maksuotsuse kohaselt tegi Noyo Baltic OÜ töötajatele deklareerimata väljamakseid, kuid äriühingu raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, kust sai äriühing raha täiendava töötasu maksmiseks. Maksuhaldur on sellest järeldanud, et raha nimetatud väljamaksete tegemiseks on saadud varjatud käibest, st müügist, mida äriühing ei ole deklareerinud, ning määranud kaebajale tasumiseks täiendavat käibemaksu. Kaebaja väidab, et ta ei ole teinud töötajatele deklareerimata väljamakseid, kuid isegi kui see nii oleks, on maksuotsus käibemaksu puudutavas osas vajalikul määral motiveerimata ja tugineb pelgalt oletustele, mitte tõenditele.
  3. KMS § 24 lg 1 sätestab, et isik peab maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemakseseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. MKS § 82 sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Kohus on eespool leidnud, et Noyo Baltic OÜ maksis kontrollitaval perioodil töötajatele deklareerimata töötasu. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile selgitusi ega tõendeid väljamaksete katteallika kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhalduril ei olnud praegusel juhul kohustust (ja ilmselt ka praktiliselt võimalik) tõendada, millisest konkreetsest allikast oli pärit raha, mis töötajatele mitteametliku töötasuna välja maksti, sest vastav arvepidamine oli kaebaja ülesanne ja eeldatavalt asuvad tõendid väljamaksete tegeliku allika kohta kaebaja enda valduses.
  4. Maksuhalduril oli siiski kohustus maksuotsust piisavalt motiveerida. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (vt ka Riigikohtu seisukohad asjas 3-3-1-34-07). 10
(11)Maksuotsuse faktilist alust on kirjeldatud muuhulgas maksuotsuse punktis 2.4.5 ja käibemaksu määramise õiguslikku alust punktis 3.
  1. Maksuotsuses on varjatud käibena käsitlenud summat, mis võrdub töötajatele mitteametlike töötasude maksmisele kulunud summaga, st töötajatele tehtud väljamaksetega, mida kaebaja raamatupidamisdokumentides ei kajastata. Seega on üheselt mõistetav, mida on maksuhaldur varjatud käibena käsitlenud ja millises suuruses. Maksumenetluses on töötaja seletuste ja muude tõenditega tuvastatud, et osa Noyo Baltic OÜ töötajaid sai kogu palga sularahas, osa äriühingu kliente maksis kaupade eest sularahas ning ka töötajad, kes ostsid laost kaupu oma tarbeks, maksid selle eest sularahas, kuna kaardimakse võimalus äriühingu laos puudus. Kohus nõustub vastustajaga, et neid asjaolusid arvestades oli müügikäibe varjamine Noyo Baltic OÜ poolt reaalselt võimalik, sest sularaha kasutamine oli äriühingus tavapärane. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et maksuotsus on käibemaksu määramise osas piisavalt motiveeritud ja kaebajal on kohustus tõendada, et käibemaks on määratud valesti.
  2. Kaebaja on esitanud kohtule üksnes äriühingu käibe aruanded kontrollitava perioodi kohta, kuid ei ole selgitanud, kuidas need tõendid lükkavad ümber maksuotsuse järeldused või selgitavad töötajatele tehtud väljamaksete katteallikaid. Kaebaja väite, et tal puudus ainuüksi keerulise majandusliku olukorra tõttu võimalus töötajatele mistahes täiendavaid (deklareerimata) väljamakseid teha, on kohus eespool ümber lükanud, sest deklareerimata töötasu maksmine on tuvastatud. Seetõttu leiab kohus, et maksuotsuse tühistamiseks varjatud käibelt käibemaksu määramise osas puudub samuti alus. IV
  3. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud osas on maksuotsuse lõppjäreldused õiged ja maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb Noyo Baltic OÜ kaebus jätta rahuldamata. 24.

§ 92

lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Seega jäävad mõlema poole menetluskulud nende enda kanda. Monika Laatsit 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.