Obsah (7)

§ 187§ 407§ 445§ 174§ 162§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-28585 Tsiviilasi L.

§ 187lg 6).

Menetluse käik 17.06.2011. a esitas hageja L. E. L. hagi T. L. vastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista elatis seaduses sätestatud alammääras. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka kohtukulude nimekirja ning taotluse kohtukulude summaliseks kindlaksmääramiseks. Tsiviilasi määrati kohtunik Mart Reino menetlusse. 21.07.2011.a kinnitas kostja menetlusdokumentide kättesaamist. 05.07.2011 kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat alates materjalide kättetoimetamisest 15 päeva jooksul teatama maakohtule seisukoht hagi suhtes. 12.10.2011 esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, kuna ilma selleta võib L. E. L. jääda ilma isapoolsest ülalpidamisest, mis raskendab kohtuotsuse täitmist. 12.10.2011 määrati tsiviilasi kohtunik Ruth Sild menetlusse. 12.10.2011 kohtumäärusega rahuldas kohus L. E. L. hagi tagamise taotluse. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 17.06.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kostja kinnitas 21.07.2011 elektronposti teel menetlusdokumentide kättesaamist, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, seega tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt igakuiselt summas 139,01 eurot. Hageja on kohtule esitanud alaealise lapse L. E. L. Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi, mille kohaselt on kostja lapse isa ja hageja seaduslik esindaja on lapse ema /tlk 5/, mille kohaselt on kostja lapse isa ja hageja esindaja lapse ema. Samuti on hageja esitanud kohtule L. E. L. elukohatõendi /tlk 6/ ning E. L. elukohatõendi /tlk 7/. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt elatist alaealise lapse ülalpidamiseks selle miinimummääras, s.o 139,01 eurot kuus. 3 Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt T. L. hageja L. E. L. kasuks välja mõista ülalpidamiseks alates 01.08.
2. a kuni L. E. L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni *. a igakuine elatis 139,01 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast.

§ 445

lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Menetluskulud

§ 174

1 lg 3 ja 4 sätetel kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 168 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo 17.06.2011. a arve nr 79/2011 hageja seaduslikule esindajale E. L. /tlk 10/.

§ 174

lg 6 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei oma õigust sisendkäibemaksu tagastusele. Arvelt, mille OÜ Andres Rüütli Advokaadibüroo on hagejale esitanud, nähtub, et teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane. Seega on tõendatud, et teenuse hind sisaldab käibemaksu. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on esindaja kulud summas 168 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajalike kulutustega. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 4 Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5