Edasikaebamise kord KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1) 28.10.2011.a saabus Tallinna Halduskohtule A.T. kaebus Harju Maakohtu 26.09.11.a.a kohtumäärusele. Kaebuses märgitakse, et kohus ei võtnud arvesse tema püsivat töövõimetust ja majanduslikku olukorda ning et kaebajal ei õnnestunud töötukassa kaudu saavutada tööd. Veel kirjeldab kaebaja, et teo toimepanemise ajal ei kehtinud õigusnormi, mida rakendati. A.T. palub tühistada haldusakt ja võimaldada täita Põhja Prefektuuri nõue vastavalt kaebaja protesti lisas oleva garantiikirja alusel. Kaebuse esitaja lisab Harju Maakohtu määruse nr 4-11-2640 26.09.2011.a., millest nähtub, et kaebaja suhtes asendati Põhja PP 16.12.09.a. väärteo asjas tehtud otsusega nr 2373,09,006900 määratud rahatrahv 4200 krooni ehk 268,43 eurot arestiga seitse
lg-le 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. 3) Kohtule nähtub, et kaebuse esitaja on valesti aru saanud, et tegemist on haldusaktiga ja selle vaidlustamisega. Kohus ei jäta kaebust käiguta, kuna on ilmselge, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kaebuse esitaja ei saavuta oma eesmärke, sõltumata, mis need lõppeks on, kui vaidlustab maakohtu tehtud määrust või siis väärteootsust haldusaktidena. Kohtule nähtub, et kaebuse esitaja peaks tegutsema kiirelt, kui tema sooviks on aresti asendamine. 4) Kuigi kaebuse esitaja ka ei märgi täpsemalt, mida ta peab antud juhul haldusaktiks, selgitab kohus järgmist. Põhja Politseiprefektuuri 16.12.2009 otsus väärteoasjas nr 2373,09,006900 ei ole haldusakt ja seda ei oleks saanud kaebaja vaidlustada halduskohtus ka siis, kui kaebaja oleks pöördunud kohtusse väärteo otsuse tegemise ajal. Selle otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist ja tühistamis halduskohtus nõuda ei saa. Nimelt sätestab selle otsuse vaidlustamise korra Väärteomenetluse seadustik (edspidiselt VTMS). Vastavalt VTMS §-le 114 lg 1 on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale: 1) sama seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus; 2) sama seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus. VTMS § 114 lg 4 kohaselt kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 14 lg 1 kohaselt väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi (protokolli) peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Seega on väärteoasjades tehtud kohtuvälise menetleja otsuste vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus vaid see vaidlustatakse maakohtus. Vastavalt ongi väärteootsuses kaebaja jaoks ka märgitud vaidlustamisviide, millise kohaselt otsuse peale võib esitada kaebuse Harju maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisel kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 06.01.2010. Isegi kui kaebuse esitaja ei vaidlustanud tähtaegselt väärteoasjas tehtud otsust, ei tähenda see, et kaebaja saaks pöörduda Tallinna Halduskohtusse, kuna väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamise kord ei muutunud. Kui kaebuse esitaja sooviks on selle otsuse vaidlustamine ja ta on sellega hilinenud, siis on seaduse kohaselt kaebuse esitajal mõjuvate põhjuste esinemisel võimalus taotleda Harju maakohtult väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamise tähtaja ennistamist. Neid küsimusi ei otsusta Tallinna Halduskohus, kuna see ei ole halduskohtu pädevuses. Väärteoasja menetluses oli ja on kaebajal võimalik viidata ka sellele, kas sedust kohaldati õiges redaktsioonis või mitte. Seega juhul, kui kaebuse esitaja sooviks oleks värteotsuse vaidlustamine, siis vastavalt
lg-le 4 tuleb halduskohtul tagastada määrusega kaebus või protest, mille lahendamine ei 2 ole halduskohtu pädevuses. Kohus saab ära näidata võimaluse korral määruses, kuhu kaebuse esitajal tuleks pöörduda. Kuna tegemist ei ole haldusaktiga/otsusega, mida saaks vaidlustada halduskohtus, siis kuulub kaebus tagastamisele selle esitajale läbivaatamatult. Kaebajal on õigus oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju maakohtusse. 5) Siiski nähtub kohtule, et juba koostatud väärteoprotokolli nr AB 1125209 alusel on tehtud otsus väärteoasjas nr 2373,09,006900 ning see juba ka jõustus, kuna Harju Maakohus on kohtuasjas nr 4-11-2640 teinud määruse, millega asendas määratud karistuse arestiga. Seega ei ole asjakohane ilmselt enam ka vaidlustada jõustunud väärteo otsust põhjusest, et see on õigusvastane ning et väärteo asjaolud võisid olla teistsugused. Kohtumäärusest nähtubki, miks määrati asenduskaristus – nimelt oli kaebuse esitajal rahatrahv tasumata. Kuigi kaebuse esitaja on Harju Maakohtu määruse osas märkinud, et väärteoasjas tehtud otsuse täitmine on aegunud, oleks ta selle pidanud ära näitama maakohtus ja kui kaebuse esitaja seda ka tegi ning talle nähtub, et maakohtu määruse seda alusetult ei arvesta, siis oleks tulnud vaidlustada Maakohtu määrus, mis sellega ei arvestanud. Seega pidi kaebaja kõik taotlused ja seisukohad arutama läbi maakohus ja kui kaebaja selle kohtumäärusega ei nõustunud (mistahes põhjustel), oleks tal tulnud kohtumäärus kaevata nii nagu määruses on märgitud. Nimelt märgitakse määruses, et sellele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. A.T. ei ole käesolevalt märkinud, kas ta nimetatud korras ja tähtajal esitas määruskaebuse. Harju Maakohtu määrusele kaebuse esitamisel sai/saab kaebaja märkida ära ka selle, et tema arvates ei ole arvestatud õigesti isikuga seotud asjaolusid ja kaebaja töövõimetusega seotud asjaolud. Juhul, kui kaebuse esitaja seda ei teinud ja tal on mõjuvad põhjused selle määruse tähtaegselt edasikaebamata jätmises, siis tuleb kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotlus ning esitada määruskaebus Harju Maakohtule. Kuna käesolevale kohtule ei ole kaebaja märkinud, kas ta esitas määruskaebuse ja kas seda menetletakse või menetleti, saab kohus siiski soovitada, et kui kaebaja on määruskaebuse esitanud ja varem temal ei olnud garantiikirja, siis tuleb see kiirelt esitada sinna kohtusse, kus kaebuse esitaja määruskaebust menetletakse. Hetkel näitab kohtu infosüsteem, et määrus on jõustunud, seega saab järeldada, et kaebaja määruskaebust ei esitanud. Seega juhul, kui kaebuse esitaja arvab, et Harju Maakohtu kohtumäärus nr 4-11-2640 on haldusakt, mille ta sooviks halduskohtus vaidlustada, siis kaebaja eksib. Kohtumäärus ei ole haldusakt ja seda ei saa vaidlustada Tallinna Halduskohtus. Juhul, kui kaebuse esitaja sooviks on selle kohtumääruse vaidlustamine, siis vastavalt
lg-le 4 tuleb halduskohtul tagastada määrusega kaebus või protest, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus saab ära näidata võimaluse korral määruses, kuhu kaebuse esitajal tuleks pöörduda. Kuna tegemist ei ole haldusaktiga, mida saaks vaidlustada halduskohtus, siis kuulub kaebus tagastamisele selle esitajale läbivaatamatult. Kaebajal on õigus oma õiguste kaitsmiseks pöörduda määruskaebusega Harju maakohtusse, kui ta soovib maakohtu määruse muutmist ning kui tal on olemas mõjuv põhjus, miks ta õigel ajal seda ei vaidlustanud. Kui kaebuse esitaja taotleb maakohtult määruse muutmist, siis tuleb 3 tal esitada tähtaja ennistamise taotlus ja märkida ära, miks ta varem määruskaebust ei esitanud ja miks ta soovib määruse muutmist/tühistamist. 6) Kaebuse esitaja ilmselt ei esitanud maakohtule ühtegi garantiid, kuna garantiikirja on ta saanud alles käesolevalt, kuid see ei kuulu esitamisele Tallinna Halduskohtule, kuna halduskohus seda vaidlust lahendada ei saaks juba eeltoodud põhjustel. Kaebuse esitajal oleks olnud põhimõtteliselt taotleda ka täituri juures või maakohtus võla tasumise ajagraafikut ning kui sellest kinni ei peeta, siis määratakse asendusena arest. Kuna aga kaebaja ei olnud saavutanud täitmisgraafikut, ei muutunud tema suhtes midagi ja määrati asenduseks arest. Lisaks märgib kohus ära Täitemenetluse seadustikus sätestatud õigusnormi. Vastavalt § 201. (Rahatrahvi asendamine arestiga) lg 1 „Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. [RT I, 14.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]
lg 4 tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Käesolev kaebus tuleb tagastada kaebuse esitajale A.T. kuna tema esitatud nõude lahendamiseks on seadus sätestanud eraldi menetluskorra, mistõttu ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Eeltoodud põhjusel tagastab kohus kaebuse
lõike 4 alusel halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu ning selgitab, et kaebajal tuleb pöörduda maakohtusse. 8) Kohus tagastab tasutud riigilõivu, kuna kaebuse esitajal on õigus saada tagasi tasutud riigilõiv juhul, kui kohus tagastab kaebuse
Riigilõiv kuulub tagastamisele- menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Kohus leidis, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. 5 Kohtukantselei on kinnitanud riigilõivu tasumist ja laekumist. Kaebuselt on tasutud riigilõivu 15,97 eurot. Makse teostas T. A. (xxxxxxxxxx) kontolt xxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank saajale rahandusministeerium, kontole 10220034796011, viitenumbriga 2900072673 ja selgitusega – A.T. eest protest 28.10.2011.a. Karin Kalmiste kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.