) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 3 järgi kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuab tasumata lepingumakseid summas 262,05 eurot, mis on üksnes viimase arve nr 10371756 kogusummaks. Nimetatud arve tasumise tähtaeg oli 16. juuni 2007. Seega algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2008 kell 00.00 ja nõue aegus 31.12.2010 kell 24.00. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on aga kohtule esitatud 18.09.2010 ehk õigeaegselt.
lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega ei ole hageja nõue tasumata lepingumaksete osas aegunud. Samal põhjusel ei ole aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Samuti leiab hageja, et nõue müügikahju osas ei ole aegunud. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Kuivõrd vaidlusalune sõiduk müüdi 25.01.2008 ja vara võõrandamisel saadud hind oli väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, tekkis müügikahju nimetatud kuupäeval. Seega algas nõude aegumistähtaeg 26.01.2008 ja nõue aegus 26.01.2011. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on aga kohtule esitatud 18.09.2010 ehk õigeaegselt. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja oma nõude juurde ja leiab, et nõue ei ole aegunud ning hageja palub jätta kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kostjate vastuväited Osaühing M.T ja MT esitasid 09.09.2011 kirjaliku vastuse hagile. Kostjad leiavad, et hagi on aegunud ja taotlevad aegumise kohaldamist. Kostjad märgivad, et lähtudes
lg-st 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub iga üksik kohustus
kohaselt kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustus muutus sissenõutavaks. Hagi aluseks olevad arved pärinevad perioodist 09.03.2006-05.06.2007. Seega on esitatud arvetest tulenevad nõuded ning lisaks ka kõrvalnõuded ehk viivised tulenevalt
Kostjad leiavad, et samal põhjusel on aegunud ka müügikahju nõue. Kohtu põhjendused 2 Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 järgi ainult hagi aegumist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS-i Nordea Finance Estonia ja Osaühingu M.T vahel sõlmitud liisinguleping on 22.06.2007 ennetähtaegselt lõpetatud lepingu punkti 9.2.10 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS-i Nordea Finance Estonia ja MT vahel on 20.05.2005 sõlmitud käendusleping vastutuse maksimumsummaga 12 011,55 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagi on aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on
Lähtudes
lg-test 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Eelnevast õigusnormist tulenev õigus nõude esitamiseks tekkis liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisega. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Nimetatud sätte näol on kohtu hinnangul tegemist liisinguvõtja kaitsenormiga, mille eesmärgiks on anda liisinguvõtjale võimalus vähendada VÕS § 367 lg-st 1 tuleneva kohustuse suurust ning see ei saa olla aluseks liisinguandja nõude aegumistähtaja edasilükkumisele. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et aegumise osas tuleb eristada ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid ning et müügikahju nõue muutus sissenõutavaks liisingueseme võõrandamisel ehk hetkel, mil hagejale sai selgeks, et vara võõrandamisel saadud hind oli väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa. Kohus on seisukohal, et liisingulepingu ülesütlemisel muutusid sissenõutavaks kõik nimetatud lepingust tulenevad nõuded. Tulenevalt VÕS § 367 lg-st 1 oli hagejal liisingulepingu lõpetamisel koheselt võimalus esitada kostjate vastu nõue kõigi liisingulepingu eseme soetamiseks tehtud kulutuste osas, mis olid katmata liisinguvõtja poolt juba varem tasutud maksetega. Selline nõue oleks katnud kõik hagiavalduse esemeks olevad nõuded. Kostjatel tekkis VÕS § 367 lgs 3 sisalduva kaitsenormi alusel küll õigus sissenõutavat summat vähendada, see aga ei oma tähendust algse nõude sissenõutavuse seisukohalt. Analoogne regulatsioon on omane kogu tsiviilõiguse süsteemile. Nii näiteks muutub kahju tekitamise puhul kahjunõue sissenõutavaks ajast, millal õigustatud isik sai teada kahju tekkimisest ja kahju tekitaja isikust, mitte hetkest kui õigustatud isik sai lõpliku ülevaate kahju ulatusest, alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub sissenõutavaks ajast millal õigustatud isik sai nõudest teada, mitte ajast kui õigustatud isik sai tuvastada nõude ulatuse.
lg 1 järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.
lg 8 kohaselt Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega nõue, mille alusel tekkis hagejal õigus nõuda kostjatelt kõigi liisingulepingu eseme soetamisega kaasnevate kulutuste hüvitamist, muutus VÕS § 367 lg 1 ja
lg 1 alusel sissenõutavaks liisingulepingu ülesütlemisest alates 23.06.2007 kell 00.00.
lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib 3 kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. Hageja nõue lepingust tuleneva hüvitise tasumiseks aegunuks
kell 24:00. Tulenevalt
lg-st 1 hakkas liisingulepingu lõpetamise ajahetkest kulgema ka vastava hüvitisnõude aegumise tähtaeg ning tulenevalt
MS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.