3-10-1760 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-1760 Haldusasi V.Z.i (Z.) kaebu

) §-de 6-12 alusel, sealjuures määrati hüvitise maksmise perioodiks 01.02.201030.07.2010 (180 päeva).

1. Eesti Töötukassa 15.03.2010 otsusega nr TA10-0048819 lõpetati V.Z.i töötuna arvelolek 14.03.2010 tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 3 ja TTTS § 6 lg 5 p 3 alusel seoses V.Z.´i tööle asumisega alates 15.03.
3. Eesti Töötukassa 15.03.2010 otsusega nr 110016042 lõpetati V.Z.ile töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise määramise otsuses näidatud perioodi lõppemist

§ 13lg 1 p 1 alusel.

Otsuse kohaselt jäi V.Z.il kasutamata hüvitise päevi 138, mis kehtivad kuni 01.02.

2. V.Z. võeti teistkordselt töötuna arvele 07.05.2010 ning ta esitas samal kuupäeval töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse koos lisadokumentidega. Eesti Töötukassa 18.05.2010 otsusega nr 110028703 jäeti V.Z.ile

§ 6

lg 2 p 1 alusel töötuskindlustushüvitis määramata, kuna tema viimane teenistussuhe on lõpetatud V.Z.i enda algatusel.

1. 27.05.2010 esitas V.Z. vaide koos lisadokumendiga, millega taotles töötukassa 18.05.2010 otsuse nr 110028703 kehtetuks tunnistamist ning uue otsuse tegemist. Eesti Töötukassa 07.06.2010 vaideotsusega nr 52 jäeti vaie haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p 4 alusel rahuldamata. 6.V.Z. esitas 07.07.2010 Eesti Töötukassa otsustele kaebuse Tallinna halduskohtusse. Esmalt taotles kaebuse esitaja vaideotsuse nr 52 tühistamist ja haldusorgani kohustamist, hiljem täiendas ta kahel korral kaebust ning 18 .10.2010 kohtusse saabunud nõude täpsustuse kohaselt taotletakse kaebusega Eesti Töötukassa 15.03.2010 otsuse nr TA10-0048819 tühisuse tuvastamist, 15.03.2010 otsuse nr 110016042 õigusvastasuse tuvastamist ja 18.05.2010 otsuse nr 110028703 tühistamist ning töötukassa kohustamist asjas uue otsuse tegemiseks . II KAEBUSE MOTIIVID 7.Eesti Töötukassa 18.05.2010 otsus nr 110028703, millega jäeti töötuskindlustushüvitis määramata, on ühekülgne, põhjendamata ja sellega on rikutud kaebuse esitaja subjektiivset õigust kasutamata hüvitise saamiseks ja põhiõigust.09.02.2010.a. otsusega nr 110008719 tekkis kaebajal õigus hüvitisele.Töötuskindlustushüvitise määramata jätmise kohta otsuse tegemisel ei arvestatud nimetatud otsust nr
2. Kaebuse väitel ei sisalda otsus subjekti õigusi ja kohustusi. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine ja kehtetu algusest peale, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused. TsÜS § 87 kohaselt on käsitletav otsus tühine. 8.12.03.2010 teatas kaebaja Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonna ametnikule, et ta on läbinud konkursi ja teda võetakse alates 15.03.2010 tööle Tallinna Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei Ametisse. Kaebaja asus 15.03.2010 kontrollosakonna inspektori ametikohale tööle. Kuna ametikoht ei vastanud kaebaja ootustele, teatas ta 15.03.2010 konsultandile, et ta pakutud ametikohaga nõus ei ole ning palus jätkata töötuna arvelolekut., millele sai vastuse, et töötuna arveloleku lõpetamise otsus on juba tehtud . Otsuse tegemisel oleks pidanud lähtuma

§ 8lg 2 p 1.

Otsuse tegemisel on jäetud tähelepanuta ja põhjendamata, miks lõpetati töötuna arvelolek enne tööle asumist, s.o. 14.03.2010, kui seaduse kohaselt pidanuks lõpetatama 16.03.

1. Sellega võeti kaebajalt subjektiivne õigus tutvuda esimesel tööpäeval tööga ja otsustada, kas võtta töökoht vastu või jätkata töötuna arvelolekut. Kaebuse väitel sunniti kaebajat tema vaba tahte vastaselt tööle, millega rikuti kaebaja põhiõigusi. 2
2. 15.03.2010 otsusega nr 110016042 lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine .Otsuse kohaselt on kasutamata hüvitise päevi 138, mis kehtivad kuni 01.02.
3. Seega haldusaktiga lõpetati hüvitise maksmine ja kinnitati õigust kasutamata jäänud töötuskindlustushüvitisele. Haldusaktis ei ole muid kasutamata töötuskindlustushüvitise saamise aluseid ja tingimusi sätestatud. Heas usus tegutsev isik loeks kasutamata töötuskindlustushüvitise saamise õiguseks kuni 01.02.2011, kuid haldusakt ei sisalda subjekti kohustusi. Samuti ei ole järgitud

§ 8

lg 2 p 1 ning otsus on tehtud seadusega sätestatud ajast varem.

§ 13

lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates. Töötuskindlustushüvitise määramata jätmise kohta otsuse tegemisel ja edaspidi vaideotsuse tegemisel ei arvestanud töötukassa nimetatud haldusakti. Kaebuse väitel viidi teda nende otsustega eksitusse ja ta viibis eksituses kuni töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsuse kättesaamiseni. 10.Töötuskindlustushüvitise määramata jätmise kohta 18.05.2010 otsuse tegemisel ei ole arvestatud otsusega nr 110016042.On jäetud tähele panemata, et tulenevalt otsusest nr 110016042 jäi kaebajal kasutamata 138 hüvitise päeva ning ei ole põhjendatud, miks töötukassa leiab, et kasutamata hüvitise päevade õigus ei kehti. Haldusorgani otsuses ei ole järgitud eesmärki, kasutatud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, kaalutlusnormi, uurimisprintsiipi ja taotleja õigust ärakuulamisele. Otsus on motiveerimata, sellest ei nähtu, miks ei ole arvestatud kaebaja poolt esitatud tõenditega. Kaebuse esitaja leiab, et

§ 8

regulatsiooni tõlgendamine viisil nagu seda tegi töötukassa, piirab põhiseaduse § 29 sätestatud õigust vabalt valida töökohta ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud keeldu sundida kedagi tema vaba tahte vastaselt tööle. Kui aga seadusandja nägi ette regulatsiooni nii nagu seda on tõlgendanud töötukassa otsuses, on see vastuolus PS §

1. Eesti Töötukassa tegevusest ja õigusnormide tõlgendamisest tulenevalt on tegemist ka ebavõrdse kohtlemisega, sest ühele isikule, kes on aktiivsem ja otsib enesele töökoha, milline siiski tema ootustele ei vastanud ja tal säilib õigus samal päeval tööst loobuda, jäetakse subjektile juba määratud, kuid kasutamata töötuskindlustushüvitise õigusest ilma, samas kui teisel väheaktiivsel isikul see säilib. Haldusorgan on jätnud kontrollimata eelnevalt koostatud akti õiguspärasuse. Selle kontrollimata jätmisega on rikutud menetlusõiguse norme, sest vastava analüüsi teostamine viinuks haldusorgani otsuse tühistamisele ja asja uuele läbivaatamisele. III VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 15.03.2010 otsus nr TA10-0048819 ja otsus nr 110016042 ning 18.05.2010 otsus nr 110028703 on tehtud TTTS,

ja HMS sätestatud alustel ja korras. Otsused tuginevad faktilistele asjaoludele ja on õiguspärased: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, põhjendatud ja vastavad vorminõuetele.

1. Vastavalt TTTS § 6 lg 5 p 3 ja TTTS § 7 lg 1 p 3 ei saa isik samal ajal olla töötuna arvel ja töötada. Kaebuse esitaja andis 15.03.2010 vastustajale teada, et ta töötab alates 15.03.
2. Kuna kaebuse esitaja asus tööle 15.03.2010, tuli kaebuse esitaja töötuna arvelolek lõpetada enne tööle asumist. Seega on kaebuse esitaja töötuna arveloleku lõpetamise päev 14.03.2010, mis on ühtlasi ka töötuna arveloleku viimaseks päevaks. 3 13.

§ 13lg 1 p 1 sätestab, et töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne määratud hüvitise perioodi

kohaselt ei kaasne töötuna arveloleku lõpetamise või töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisel täiendavaid õigusi ja kohustusi. Samuti on asjakohatu kaebuse esitaja tuginemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 sätestatud tehingu tühisusele, kuna tegemist on avalik-õiguslikus suhtes välja antud haldusaktidega, mitte eraõiguslike tehingutega. 15. Kaebuse esitaja on ekslikul arvamusel, et kui õigus hüvitisele on tekkinud, kuid määratud hüvitise päevad ei ole ära kasutatud, on tal igal juhul õigus kasutamata hüvitise päevi ilma lisatingimusteta ära kasutada. Hüvitise korduval taotlemisel tekib õigus hüvitisele samadel alustel (

§ 6

lg 1 ja lg 2) kui hüvitise esmakordsel määramisel, välja arvatud 12-kuulise kindlustusstaaži nõue . Isikul tekib korduvalt töötuks jäämisel õigus hüvitisele ainult siis, kui täidetud on korraga kõik

§ 8lg 2 punktis 1-3 nimetatud tingimused.

Ka korduval töötuskindlustushüvitise määramisel on oluline, mis alusel lõppes töötaja viimane töö- või teenistussuhe. 07.05.2010 esitatud töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse menetlemisel tuvastati kaebuse esitaja teenistussuhte lõppemise kuupäev ja alus tööandja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 04.05.2010 käskkirja nr 3-1/51 alusel.Nimetatud käskkirjaga vabastati kaebuse esitaja teenistusest 06.05.2010 (viimane tööpäev) avaliku teenistuse seaduse § 114 lg 1 alusel ametniku algatusel.

§ 6lg 2 p 1 on toodud alus, mis välistab hüvitise saamise õiguse ja määramise.

Teistkordselt töötuna arvele võttes 07.05.2010 oleks tekkinud kaebuse esitajal õigus uuesti töötuskindlustushüvitisele juhul, kui tema viimane teenistussuhe oleks lõppenud muul, kui

§ 6lg 2 nimetatud alustel.

Kaebuse esitaja viimane teenistussuhe lõppes avaliku teenistuja algatusel ATS § 114 lg 1 alusel ning seega puudub kaebuse esitajal nii

§ 6

lg 2 p 1 kui ka

§ 8lg 2 p 3 kohaselt õigus töötuskindlustushüvitisele.

IV KOHTU SEISUKOHT 16.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja ei riku kaebuse esitaja õigusi. 17.TTTS § 5 lg 1 tulenevalt on töötu kohustatud töötukassale viivitamatult teatama asjaoludest, mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise. Seadus ei sätesta teatamiskohustuse vormi, käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et V.Z. teavitas 12.03.2010 töövahenduskonsultanti alates 15.03.2010 tööleasumisest Tallinna Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei Ametisse. Eesti Töötukassa 15.03.2010 otsusega nr TA10-0048819 “Töötuna arveloleku lõpetamine“ ( tl 8) 4 lõpetati V.Z.i töötuna arvelolek 14.03.2010 TTTS § 7 lg 1 p 3 ja TTTS § 6 lg 5 p 3 alusel seoses V.Z.i tööle asumisega 15.03.

1. TTTS § 7 näeb lõikes 1 ette alused isiku töötuna arveloleku lõpetamiseks, sealhulgas on punkti 3 kohaselt üheks selliseks aluseks TTTS § 6 lõike 5 punktides 2-11 loetletud juhud. TTTS § 6 lg 5 loetleb juhud, mil isikut ei võeta töötuna arvele, sama lõike p 3 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele juhul, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Vaidlustatud otsuse kohaselt on põhjendatult lähtutud TTTS § 6 lg 5 p 3 sätestatust. 18.Kuna kaebuse esitaja teavitas töötukassat sellest, et ta töötab alates 15.03.2010, on kooskõlas seadusega 15.03.2010 otsusega nr TA10-0048819 kaebuse esitaja töötuna arveloleku viimase päevana 14.03.2010 märkimine ning TTTS § 7 lg 1 p 3 ja TTTS § 6 lg 5 p 3 tulenevalt on õige sellest ajast töötuna arveloleku lõpetamine. TTTS § 2p 3 kohaselt on töötu isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Kaebuse esitaja teavitas töövahenduskonsultanti tööleasumisest alates 15.03.2010.a., asja arutamisel on ta kinnitanud, et ta ka asus tööle 15.03.2010.a.ja allkirjastas töölepingu. Asjaolu, et kaebaja seejärel leidis, et töökoht ei vasta tema ootustele, ei mõjuta töötukassa otsuse õiguspärasust. Kaebuse esitaja arusaam, et temal peaks olema pärast töölepingu allkirjastamist üks päev aega töökohaga tutvuda ja kui see ei meeldi, siis töökoht üles öelda ( tl 73), on ekslik, sellist võimalust avaliku teenistuse seadus ette ei näe. Alusetud on kaebuse väited, mille kohaselt oli kaebuse esitaja sunnitud Munitsipaalpolitsei Ametis teenistuses olema tingituna 15.03.2010 otsusest nr TA
2. Teenistusest vabastamine toimub avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras, töötukassa ei ole otsustanud kaebuse esitaja teenistuse jätkamise või lõpetamise üle . Kaebuse väited töötuna arveloleku lõpetamisega kaebuse esitaja põhiseaduse § 29 tulenevate õiguste rikkumisest on eeltoodust tulenevalt samuti põhjendamatud. Ekslikud on viited TsÜS sätetele, sest teenistusse asumine ei ole võrdsustatav tsiviilõigusliku tehingu sõlmimisega. Kaebuse esitaja omistab põhjendamatult määrava tähenduse asjaolule, et tema töötuna arveloleku viimaseks päevaks oli otsuse nr TA10-0048819 kohaselt pühapäev. Käesoleval juhul ei olnud tegemist menetlustoimingutega, mille puhul oleks rakendunud kaebuses viidatud TsÜS § 136 lg 8, millele haldusmenetluses vastab HMS § 33 lg 3 ja mille kohaselt kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. Esimesel töötamise päeval 15.03.2010 ei saanud kaebuse esitaja olla jätkuvalt arvel töötuna. Töötukassa on kooskõlas seadusega lõpetanud töötuna arveloleku selliselt, et viimaseks töötuna arveloleku päevaks oli päev enne tööleasumist.
3. Töötukassa 09.02.2010 otsusega nr 110008719 määrati V.Z.ile töötuskindlustushüvitis. Viidatud otsuse kohaselt on hüvitise maksmise periood V.Z.ile 01.02.2010-30.07.2010 , s.o.180 kalendripäeva. Kuna kaebuse esitaja töötuna arvelolek lõpetati seoses tööle asumisega, lõpetati kaebuse esitajale 15.03.2010 otsusega nr 110016042 ( tl 9) ka töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise määramise otsuses näidatud perioodi lõppemist.

§ 13

lg 1 p 1 sätestab: „Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud perioodi lõppemist töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punktide 1, 3, 4 ja 7–9 alusel.“. Kaebuse esitaja töötuna arvelolek lõpetati TTTS § 7 lg 1 p 3 alusel 14.03.2010.a., viimane päev, mille eest töötuskindlustushüvitist arvestati ja maksti, oli otsuse nr 110016042 kohaselt 14.03.2010 . Seega töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgneval päeval, s.o.15.03.2010, mis oli kaebuse esitaja teenistusse asumise esimeseks päevaks, kaebuse esitajal õigust hüvitisele ei olnud ning töötuskindlustushüvitise maksmine on lõpetatud kooskõlas seadusega. Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsusest nähtuvalt on selle tegemisel arvestatud töötukassa Pärnumaa osakonna teatisega V.Z.i töötuna arveloleku lõpetamise ajast ja alusest. 5 20. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. HMS § 63 lg 2 on loetletud tühisuse alused, sealhulgas on punkt 5 kohaselt haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Eesti Töötukassa 15.03.2010 otsusega nr TA10-0048819 lõpetati kaebuse esitaja töötuna arveolek seoses tema tööleasumisega, 15.03.2010 otsusega nr 110016042 lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine, kuna seoses tööleasumisega lõpetati kaebuse esitaja töötuna arvelolek. Kõnealuste haldusaktide resolutiivosa sisaldab haldusakti sisust tulenevalt kaebuse esitaja töötuna arveloleku ja töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist ning resolutiivosa õiguslik tähendus on olnud kaebuse esitajale arusaadav. Kohus nõustub vastustajaga selles, et töötuna arveloleku lõpetamise ja töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisega ei kaasne täiendavaid õigusi ja kohustusi, mida oleks tulnud nende haldusaktide resolutiivosaga reguleerida ning kaebuse väited haldusakti olulisest ja ilmselgest puudusest tingitud haldusakti tühisusest on põhjendamatud. 21.Eesti Töötukassa 18.05.2010 otsusega nr 110028703 jäeti V.Z.ile

§ 6lg 2 p 1 alusel töötuskindlustushüvitis määramata ( tl 10).

Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema suhtes oleks pidanud rakendama

§ 8

lg 2 punkti 1, mis ütleb, et kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta on

§ 7

lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud.

§ 6

lg 2 punkt 1 ütleb, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel. Otsuse nr 110028703 tegemisel on arvestatud V.Z.i töötuskindlustushüvitise määramise avaldusele lisatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 04.05.2010 käskkirjast nr 3-1/51 ( tl 56 pöördel) nähtuvaga, mille kohaselt on avalik teenistus lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 114 lg 1 alusel ametniku algatusel. Kaebuse esitaja seisukoht, et

§ 8

lg 2 punkti 1 on võimalik kohaldada eraldiseisvalt sama sätte punktidest 2 ja 3, on ekslik. Tegemist on lõikega, mille rakendamine eeldab selle kõikides punktides loetletud tingimuste täitmist, sh ka punkti 3 osas, mis viitab

-s sätestatud muudele töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Üheks selliseks tingimuseks on ka asjaolu, et kaebuse esitaja viimane teenistussuhe ei oleks lõpetatud tema enda algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel . Eeltoodust tulenevalt ei piisa korduvaks hüvitise määramiseks vaid sellest, kui isik on kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates ennast 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võtnud, vaid õigus hüvitisele tekib hüvitise korduval taotlemisel samadel alustel kui hüvitise esmakordsel määramisel, välja arvatud 12-kuulise kindlustusstaaži nõue.

1. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töötuskindlustuse hüvitise määramiseks esitatud avalduse kohta tehtav otsus ei ole kaalutlusotsuseks. Hüvitise määramiseks / määramisest keeldumiseks peab haldusorgan kontrollima, kas õiguslikud eeldused hüvitise saamiseks on täidetud ning kaalumise õigust töötukassale siin antud ei ole. Seetõttu kaebuse väited kaalutlusvigade tõttu haldusakti õigusvastasusest on põhjendamatud. 6 V MENETLUSKULUD
2. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja HkMS § 93 lg 1 korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 7