teavitada käesolevas pankrotimenetluses tuvastatud asjaoludest prokuratuuri või politseid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. 4 Võlgniku kassadokumentidest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liikmele KK’ile perioodil juuli kuni detsember 2010.a tagastatud laenu summas 26 204,74 eurot (410 015 krooni). Samas on võlgniku juhatuse liige varasemalt maksejõuetuse kujunemist kirjeldades avaldanud, et juba 2009.a tekkisid võlgnikul maksuvõlad, mille tulemusena arestis Maksu- ja Tolliamet võlgniku arvelduskonto ning see takistas võlgniku äritegevust. Ajutise halduri hinnangul on sellise käitumisega põhjendamatult eelistatud võlgniku lähikondset isikut teistele võlausaldajatele ning laenu tagastamismaksed on tagasivõidetavad pankrotiseaduse § 113 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel. Ajutine haldur on seisukohal, et esimesed märgid võlgniku maksejõuetuse kohta ilmnesid juba 2009. aastal, mil võlgniku käibekapitali näitaja oli negatiivne ning võlgniku kasum langes järsult. Võlgniku maksejõuetus oli lõplikult välja kujunenud hiljemalt 2010.a lõpuks, mil omakapital oli pööranud negatiivseks ning võlgniku juhatuse liikmed oleks pidanud kasutusele võtma äriseadustiku § 176 toodud meetmed hiljemalt 2011.a alguses. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt
lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgniku tehingutes esinevad tagasivõitmise võimalused võlgniku juhatuse liikme poolt antud laenu tagasimaksete osas. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole maksejõuetus ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning kohustuste maht (ca 37 565 eurot) ületab võlgniku reaalseid varasid (ca 110 eurot). Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 26.09.2011 määrusega OÜ KI pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ KI pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad esineda KarS § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses), § 385¹ (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) ja § 381¹ (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna puudub ülevaade, mis on saanud võlgniku varadest. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt
lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 5 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1360 eurot 17 töötunni eest ning vajalike kulutuste katteks 90 eurot. Haldur palub tasu välja mõista riigilt ning ülejäänud osa võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank. Juhatuse liige KK andis 26.09.2011 toimunud istungil nõusoleku ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamiseks isiklikest vahenditest, mis jääb puudu riigi vahenditest väljamõistetavast summast. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning riigilt tuleb välja mõista ajutise halduri tasu summas 397 eurot. Ülejäänud summa, ajutise halduri tasu 963 eurot ning vajalike kulutuste katteks 90 eurot, tuleb välja mõista solidaarselt võlgnikult OÜ KI ning võlgniku juhatuse liikmelt KK Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse endisele liikmele KK, ik XXX. Tiia Mõtsnik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.