← Eesti

3-10-3237/14

3-10-3237 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober,, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-3237 Haldusasi B.B kaebus Viru Vangla poolt lt tekitatud mittevaralise kahju 639.11 eurot hüvitamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja: B.B,, kaebaja esindaja: Monica Meristo, vastustaja: Viru Vangla Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. 03.05.2010 läks B.B Viru Vanglas koos teiste kinnipeetavatega duši alla pesema ja habet ajama. Habemeajamise ajal palus valvur kaebajal pesuruumist lahkuda. Selleks ajaks oli kaebaja jõudnud habeme ajada ainult poolelt näolt. Kaebaja sõnul tuli tal pooleldi aetud habemega pesuruumist lahkuda ja teised kinnipeetavad said tema üle kõvasti naerda.
  3. 21.09.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 10 000 krooni ehk 639.11 eurot, seoses 03.05.2010 toimunud intsidendiga. Esitatud kahjunõudele ei saanud kaebaja vastustajalt vastust seaduses ettenähtud ajal. 11.11.2010 tegi kaebaja esindaja Monica Meristo Viru Vanglale päringu 21.09.2010 esitatud kahjunõude kohta, millele sai vastuse 24.11.
  5. Vastuses päringule teatas vangla, et seoses vangla töötajate suure töökoormusega ei jõudnud nad 21.09.2010 esitatud kahjunõudele tähtaegselt egselt vastata. 1

(5)3-10-3237
  1. 08.12.2010 pöördus B.B Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles palus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 639.11 eurot. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
  2. Kaebaja kinnitab, et pooleldi aetud habeme tõttu hakkasid teised kinnipeetavad tema üle naerma ning ta on siiamaani naerualane ja seda tuletatakse talle pidevalt meelde. Eeltoodut arvestades viidi kaebaja tema palvel üle teise vangla sektsiooni. Kaebaja leiab, et kuna tal paluti pesuruumist lahkuda, siis ei saanud ta normaalselt ennast pesta. Kaebajal on õigus ennast pesta vähemalt üks kord nädalas ning antud juhul jättis vangla ta sellest võimalusest ilma, millega rikkus kaebaja õigusi ja alandas tema inimväärikust. Kaebaja hindas talle tekitatud mittevaralist kahju 639.11 euro ulatuses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  3. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidlustab esitatud kaebuse.
  4. Vastustaja on seisukohal, et esialgu tuleb tuvastada kahju tekitamise alus, kas kahju oli tekitatud haldusakti või toiminguga. Vastustaja selgitas kaebajale 03.05.2010 märgukirjale vastuses, et kaebajal oli võimalus ennast pesta 03.05.2010 õhtul. Habet saab kaebaja ajada ka kambris, seal on kraanikauss ja külm vesi. S7 osakonna graafiku järgi on kaebajal võimalus ennast pesta esmaspäeviti ja neljapäeviti ning kaebaja sai lisaks pesta ka 06.05.
  6. Vastustaja eeldab, et seoses pesuruumist lahkumisega kannatas kaebaja ebamugavust ning vangla vabandab selle pärast. Samuti leiab vastustaja, et tekitatud ebamugavus ei ole käsitletav väärikuse alandamisena.
  7. Valvuri poolt kaebajale tehtud hoiatus selle kohta, et ta koostab ettekande, kui kaebaja ei lahku pesuruumist, ei ole kaebaja inimväärikust alandav tegu. Valvuril on õigus nõuda kinnipeetavatelt tema korralduse täitmist ning vastasel juhul hoiatada korraldusele mitteallujaid võimalikest tagajärgedest. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes valvuri tülinoriv käitumine, mistõttu vastustaja on seisukohal, et tegemist on kaebaja paljasõnalise väitega.
  8. Kaebaja väide, et ta on naeruväärne ka siiani, on vastustaja arvates tõendamata. Samuti on tõendamata see, et toimunud intsidendi tõttu paigutati kaebaja teise vangla osakonda. Vastutaja kinnitab, et kaebaja ümberpaigutamine S 7 osakonnast S 9 osakonda ei ole seotud 03.05.2010 toimunud intsidendiga ja on tingitud muudest asjaoludest. Samuti märgib vastustaja, et vesteldes vangla julgeolekuosakonna teenistujaga ei rääkinud kaebaja kaebuses kirjeldatud probleemidest.
  9. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja inimväärikust ei ole alandatud ega tema õigusi rikutud mistõttu kahjunõue ei kuulu rahuldamisele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  10. Kohus leiab, et B.B kaebus ei kuulu rahuldamisele. 2
(5)3-10-3237
  1. Kaebaja esitas kohtule 8.12.2010 Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 639.11 eurot seoses tema seadusega tagatud õiguste rikkumisega ja inimväärikuse alandamisega.Väidetav kahju on tekkinud sellega, et 03.05.2010 viibis kaebaja Viru Vangla pesuruumis ning ajas habet. Habemeajamise ajal tuli tema juurde vangla valvur ning käskis pesuruumist lahkuda. Kaebaja allus valvuri käsule, kuid tal jäi habe pooleldi ajamata. Kaebaja väitel jäi ta pesemisest ilma ning ta jäi teiste kinnipeetavate poolt naerualuseks pikaks ajaks.
  2. Kaebaja pesemisõiguste rikkumine vastustaja poolt. Vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada.
  3. B. B väidab, et vastustaja jättis ta pesemisvõimalusest ilma. Vangistusseaduse ( edaspidi VangS) § 50 lg 2 sätestab, et kinnipeetavatele võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel vanni või dušši kasutamine. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja viibis 03.05.2010 vangla pesuruumis õiguslikul alusel ning täitis vanglas kehtestatud isikliku hügieeni nõudeid. VangS § 67 lg 1 ja 2 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. 03.05.2011 palus vanglaametnik B. B-l pesuruumist lahkuda. B. B allus vanglaametniku nõudele ja täitis käsu. Hiljem selgus, et kaebaja pesemise ja raseerimise katkestamine valvuri poolt oli tingitud arusaamatusest, mille eest vastustaja vabandas.
  4. Esitatud vastuses kaebusele teatas vastustaja, et kaebaja pesuruumist eemaldamise tõttu 03.05.2010 pakuti talle teist võimalust õhtul duši all käia. Samuti vastustaja selgitas, et Viru Vangla S7 sektsiooni kinnipeetavatele võimaldatakse duši all käia esmaspäeviti ja neljapäeviti ning kui 03.05.2011 esmaspäeval jäi kaebaja dušist ilma, oli tal võimalus järgneval neljapäeval ennast puhtaks pesta. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja väide tema õiguste rikkumise kohta seoses pesemisest ilmajätmisega ei ole õige. Lähtudes eeltoodust ei ole vastustaja rikkunud B. B seadusega tagatud õigust saada vähemalt üks kord nädalas dušši ning selles osas kaebaja kahjunõue on täiesti alusetu.
  5. Kaebaja inimväärikust alandamine. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
  6. B. B kinnitab, et seoses pesemise katkestamisega jäi temal habe pooleldi ajamata. Selle üle naersid teised kinnipeetavad kõvasti ning kaebaja on siiani naerualune. Samuti kaebaja sõnul oli ta seoses toimunud intsidendiga ümberpaigutatud S9 sektsiooni. B. B leiab, et pesemisest ilmajätmine ja katkestatud raseerimine pesemise ajal, mille tagajärjel muutus ta naerualuseks kinnipeetavate seas, alandas vastustaja süül tema inimväärikust. 3
(5)3-10-3237
  1. Inimväärikuse printsiip on põhiseaduse üks põhiprintsiipidest (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-7-03, p 14), mida tuleb järgida ka isiku kinnipidamisel vanglas või arestimajas. Riigil on kohustus tagada, et isikult vabaduse võtmisel peetakse teda kinni inimväärikust säilitavates tingimustes ning meetme kohaldamise viis ega meetod ei tohi põhjustada isikule kannatusi ja raskusi enam, kui kinnipidamisega vältimatult kaasneb.
  4. Kohus on võtnud seisukoha käesoleva otsuse punktis 15, milles leidis, et vastustaja ei ole seoses pesemise katkestamisega rikkunud VangS § 50 lg-s 2 sätestatud kinnipeetavate õigust vähemalt üks kord nädalas saada vanni või dušši. Seega kohus ei arutle kaebaja poolt väidetavat inimväärikuse alandamist seoses 03.05.2010 pesemisest ilmajätmisega.
  5. Kooskõlas vangla sissekorraeeskirja ( edaspidi VSKE) § 7 lg 1 punktiga 7 toa või kambri sisustusse kuulub muu hulgas võimaluse korral pesemiskoht. Viru Vangla kambrites on olemas pesemiskohad, kus kinnipeetavad võivad igal nendele sobival ajal habet ajada ja teisi protseduure teha. Seega pärast duši alt väljumist oli kaebajal võimalus oma habe lõpuni ajada juba kambrisse saabudes. Kohus saab nõustuda kaebajaga, et temale tekitati ebamugavusi, kuid mitte sellega, et rikuti tema inimväärikust, kuna vastustaja ei jätnud kaebajat pikaks ajaks ilma habemeajamise võimaluseta. Vastustaja ei võtnud kaebajalt raseerimise vahendeid, mille kasutamine on kambris Viru Vangla direktori 05.03.2010 käskkirjaga nr. 1.1-/ 51 punktis 1.11 lubatud. Seega oleks kaebaja saanud habet lõpuni ajada kambris.
  6. Inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  7. septembri
  8. a otsus asjas nr 3-3-1-3-10, p 9). Kohus leiab, et kaebaja väide tema muutunud staatuse kohta kinnipeetavate seas on tõendamata. Vastustaja kinnitab, et B. B teise osakonda paigutamiseks olid vanglal muud põhjused, kuid mitte seda, et kaebajat kiusatakse taga. Vastustaja märgib, et vesteldes julgeolekuosakonna töötajaga, et ole kaebaja maininud mingit kiusamist teiste kinnipeetavate poolt. Võttes arvesse poolte esitatud kõiki argumente, on kohus seisukohal, et kaebaja võis olla naerualuseks teiste kinnipeetavate poolt vaid pesemise katkestamise hetkel, kuna kaebajal jäi habe poolelt näolt ajamata. Näo korda tegemiseks olid B. B’l kõik võimalused kambris olemas ning sama päeva 03.05.2010 õhtul pakuti talle veel kord võimalust duši all käia. Asjaolude uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et kaebaja paigutati teise osakonda just nimelt 03.05.2010 tekkinud olukorra tõttu. Samuti on tuvastatud, et kaebaja ei ole pöördunud vastustaja poole sellega, et ta oli naerualune ning kinnipeetavad kiusasid teda taga.
  9. Käesolevas vaidluses tuvastatud ja arvesse võetud asjaolude pinnalt ei ole kohtu hinnangul põhjust järelduseks, et B. B pesemise ja raseerimise katkestamine lühikeseks ajaks tõi kaasa väärikuse alandamisena käsitatavaid kannatusi. Eeltoodust lähtudes jätab kohus B. B kaebuse Viru Vangla vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 639.11 eurot rahuldamata. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 10.11.2011 4
(5)3-10-3237 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.