Obsah (6)

§ 29§ 108§ 169§ 171§ 23§ 150

2-11-27359 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2011. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-27

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 7 532,96 eurot ja vara on 20,81 eurot. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on igakuine 137,05 eurot, mida võlgnik saab alates

1. a märtsist. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused on tingitud
2. aasta jaanuaris töökoha kaotamisest. Märtsis 2008 võttis võlgnik laenu summas 5112,93 eurot (80 000 krooni), lootes, et ta leiab uue töökoha. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud liiga suure laenukohustuse võtmise tõttu, mida võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik ei arvestanud endale laenukohustusi võttes oma reaalset majanduslikku olukorda ega võimalusi laenude tagasimaksmiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid kurteo tunnustega teole. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 108lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.

§ 29

lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud.

§ 169

kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik esitas 13.06.2010. a avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik võlgniku suhtes algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kuna esineb

§ 171

lg 2 p 4 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik taotles laenu auto ostmiseks (tl 34). Kohtuistungil kinnitas võlgnik, et tegelikkuses kasutas võlgnik raha reisimiseks ja raiskas ära. Kohtu hinnangul on võlgnik maksejõuetus olukorras raha raiskamisega kahjustanud võlausaldaja huve, mistõttu tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta rahuldamata. Vastavalt

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 440 eurot. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel 2 algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul on vara 20,81 eurot, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 361,20 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 35,80 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Karin Sonntak Kohtunik 3