2-11-3818/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-3818 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja hind 766,94 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RH(isikukood XXX, elukoht XXX) RH hagi ÜLK vastu üürisuhte olemasolu tuvastamiseks Hageja esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull (Rävala pst 8, C-104, 10143 Tallinn, e-post gennadikull@hot.ee) Kohtuistung Kostja ÜLK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja PL(isikukood XXX) 27.september 2011 Kohtuistungil osalesid R. H , G. Kull ja P. Loime RESOLUTSIOON

1. Jätta RH hagi ÜLK vastu üürisuhte olemasolu tuvastamiseks rahuldamata.
2. Menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 31.01.2011 R. H esitas Harju Maakohtule hagi Ü. K vastu üürisuhte olemasolu tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja elas vaidlusaluses eluruumis XXXTallinnas 1990.aastast. Eluruum tagastati kui õigusvastaselt võõrandatud vara selle endisele omanikule ÜJL. Hagejal oli ÜJL suuline üürileping, mille kohaselt kostja võis elada korteris kuni sotsiaalpinna saamiseni. Tegemist oli üürilepinguga, mille kehtivus oli määratletud kindla sündmuse saabumisega. Hageja ei ole siiani sotsiaalpinda saanud, seega on üürileping kehtiv. ÜJL vara päris kostja ÜK, kes hagejaga ühendust ei võtnud ning hagejal puudusid andmed korteri uue omaniku kohta. Tüli tekkis, kui omaniku nimel hakkas asju ajama AS nimeline isik, kes lõpuks tungis ka hageja valduses olnud eluruumi. Hageja palub tuvastada üürilepingu kehtivust eluruumile XXXTallinn. KOSTJA VASTUS Kostja 01.03.2011 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse 08.05.2007 kinnistu mõttelise osa kinkelepingu alusel. ÜJLkinnitus kinkelepingus, et lepingu ese ei ole koormatud ühegi kolmanda isiku õigusega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja kasutas kostjale kuuluvat eluruumi. Kostja korduvate pöördumiste peale koostada korrektne üürileping poolte üürisuhte reguleerimiseks jäi vastuseta. Hageja ei ole eluruumide kasutamise aja eest üüri maksnud ega seda hoiustanud. Vale on hageja väide omavolilisest sisenemisest. Kuna hageja järjekindlalt ei soovinud üürisuhet reguleerida, oli omanikul vaja siseneda objektile asja ülevaatamiseks VÕS § 283 järgi. Menetluse kestel kostja esitas hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse, hageja ülesütlemist ei vaidlustanud ning alates 07.08.2011 on pooltevaheline üürisuhe lõppenud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ning esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Kohus tuvastas, et hagi esitamise hetkel oli poolte vahel tähtajatu üürileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 274 alusel, mis sätestab, et kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult. Sisuliselt ei olnud poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja kasutas Tallinnas XXX asuvat, kostjale kuuluvat eluruumi. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas hageja on teinud eluruumi remondiks kulutusi ja kas tal on õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Kuivõrd hüvitise väljamõistmise nõuet hageja ei esitanud, ei analüüsi kohus poolte väiteid, mis on seotud hageja poolt korteri parendamiseks tehtud kulutustega. Samuti ei ole hageja esitanud üürilepingu rikkumise tuvastamise ega valduse taastamise nõudeid, mistõttu ei oma tähtsust väited, et kostja omavoliliselt tungis hageja kasutuses olnud eluruumi.
5. Kohtuistungil hageja nõustus, et sisuliselt on kostja hagi rahuldanud, sest menetluse kestel kostja poolt hagejale edastatud üürilepingu korralise ülesütlemise teade tähendab seda, et kostja tunnistas poolte vahel üürisuhte olemasolu. Hageja väidetel ei saanud ta vaidlusalust eluruumi kasutada juba alates 2010.a. maist, sest kostja on lukud vahetanud. Hageja väidetel jäi korterisse tema perele kuuluvaid asju. Samas hageja 18.02.2011 kirjalikus selgituses kinnitas, et korteri uksele oli jäetud teade, et korteris olevate esemete kättesaamiseks tuleb pöörduda A. Saksa poole e-posti teel, kohtuistungil hageja seletas, et ei ole siiani kostjalt asju tagasi küsinud. Samas hageja kinnitas ka, et elab pikemat aega alaliselt Soomes.
6. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja ülesütlemisavalduse kätte saanud. Seda tõendab ka hageja 26.05.2011 e-kiri kohtule (tl 89-90), milles hageja kinnitab hagejalt ülesütlemisteate saamist. VÕS § 186 p 6 kohaselt lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb. Üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks VÕS § 329 lg-s 1 ettenähtud 30 päeva on möödunud, hageja lepingu ülesütlemist tähtaegselt ei vaidlustanud. Seega on tänaseks üürileping lõppenud ning hageja nõue üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
7. Hagejale oli määratud esindaja riigi õigusabi korras kohustusega ühekordse maksena hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja 2 kulude suuruse kindlaksmääramist. Hageja esindaja G. Kull kohtuistungil teatas, et ta riigi õigusabi tasu ega kulude hüvitamist riigilt ei nõua. Seega ei ole ka hagejal kohustust vastavad summad riigile hüvitada.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Võttes arvesse hagi asjaolusid, eelkõige seda, et poolte vahel üürisuhte olemasolu leidis tõendamist, kuid otsuse tegemise ajaks on faktiline õiguslik olukord muutunud ja üürisuhe lõppenud, mõlemad pooled kohtuistungil teatasid, et ei soovi vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist, peab kohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel täielikult poolte endi kanda. Heli Käpp Kohtunik 3