Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne toimikust ka see, mis õigussuhe on kostja ja kinnistu omanike vahel, kas kinnistu omaniku ja kostja vahel on sõlmitud
mõttes kolmandat isikut kaitsvat lepingut ning miks ei ole käsitletud kostja esitatud vastuväiteid kahju suuruse osas. Maakohtu otsus 16.05.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude ning on tuginenud muuhulgas
Samuti on hageja tuginenud Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määrusele nr 45 (Tallinna linna heakorra eeskiri) § 5 lg 1 p 5, mis sätestab omaniku kohustuse puuokste kärpimisel. Kohus leiab, et Tallinna linna heakorra eeskiri ei tekita kostjale kohustust hageja ees, vaid üksnes Tallinna linna ees. Heakorra eeskiri saab reguleerida üldjuhul üksnes avaliku linnaruumi mõjutavaid tegureid. Käesoleval juhul põhjustas kindlustusjuhtumi puu, mis asus kinnistu osal, millel ei olnud puutumust avaliku kasutusega. 2 Tsiviilasi nr. 2-08-68635
lg 1 järgi on hageja õigustatud esitama tagasinõude.
lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Kohtule esitatud rendilepingust nähtub, et kostja sõlmis rendilepingu Cargobus OÜ-ga oma nimel, mitte kui korteriomandi omanike esindaja KOS § 21 määratletud valitsejat tuleb käsitleda ka
Kostjat saab pidada lepingust tulenevalt
Sõiduki parkimine oli õiguspärane, sest sõiduki valdaja Cargobus OÜ oli Juhkentali 46 rentnik, mis nähtub kohtule esitatud rendilepingust. Suurema ohu allika määratlemisel on oluline tuvastada, kas asja olemusest tulenevalt on objektiivselt võimalik määratleda kahjulike tagajärgede tekkimise tõenäosust. Puu kui elava organismi kasvamine ei allu üldjuhul objektiivselt valitseja kontrollile. Puu kasvamist võivad mõjutada sellised tegurid nagu näiteks loodusjõud jms, mille olemasolu või mille mõju puule ei ole võimalik objektiivselt määratleda. Seetõttu on puu suurema ohu allikas. Kohtule esitatud arvest nähtub, et sõiduki taastamise maksumuseks oli 1278,83 eurot. Sõiduki ülevaatusaktis märgitud sõiduki kahjustused, kahjuteates märgitud kahjustused ja arvel märgitud remonttööde loetelu kattub. Sõiduki kahjustused on põhjuslikus seoses puu kukkumisega tekitatud vigastustega. Kahju suurus sisaldab endas nii varuosade kui ka remonditööde maksumust. Kõik sõiduki statsionaarsed osad on hageja sõidukikindlustuses üldtingimuste p 1 alusel kindlustusega hõlmatud. Sõidukile paigutatud kleebised ja automaalingud on statsionaarselt sõidukile paigaldatud. Kleebiste ja maalingute hüvitamine vastab ka
Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et sõidukil olid enne kahjustada saamist peal kleebised ja maalingud. Kostja kohustuseks on välja tuua asjaolud, tõendamaks, et tegemist on vääramatu jõuga. Kostja ei ole menetluse käigus välja toonud erakordseid asjaolusid, mis oleksid käsitletavad vääramatu jõuna. Puu kahjustamine ja okste osaline läbisaagimine ei ole vääramatu jõud, sest selle olemasolu oleks saanud kostja kontrollida. Apellatsioonkaebus Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus asus ebaõigele seisukohale suurema ohu valitseja osas, samastades vääralt erakinnistu omanikele lepingu alusel haldusteenust osutava äriühingu (kostja) korteriühistuga. Kinnistul Juhkentali 46 ei ole loodud korteriomandeid ega korteriomanike ühisust. Kinnistu omanike kui teenuse tellijate ja teenuse osutaja vaheline leping sätestab küll haldaja vastutuse omanike ees, kuid ei sisalda
Suurema ohu allika valitsejaks saab olla otsene valdaja (omanik). AÕS § 33 kohaselt isikud, kes valdavad asja kolmanda isiku jaoks ja huvides, ei ole valduse teenijatena ise asja valdajateks. Seega oli hagi esitatud vale kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost ohu allikale iseloomuliku ohu vallandumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja arvates ei ole alust lugeda tavalist elujõulist õuepuud suurema ohu allikaks
§§-de 1056 ja 1058 järgi, sest sellise ohu realiseerumine ja kahju tekkimine on ärahoitav asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamisel. Kahjujuhtumit ei põhjustanud puu kui elav organism ja sellele iseloomulik oht, vaid vandalismiakt. Suure oksa eemaldamise raieloa taotlemiseks ei olnud põhjust, sest oks oli haljas ja viga oli visuaalselt mittenähtav. Eraomandis olev kinnistu on igast küljest tähistatud piiretega. Kõnealusel puul ei olnud puutumust avaliku ruumiga. 3 Tsiviilasi nr. 2-08-68635 Kahjustatud sõiduki parkimine kinnistu õuealale oli õigusvastane. Kohtuotsuses viidatud Cargobus OÜ rendilepingus on loetletud majas renditud ruumid ja üheselt kehtestatud nende sihipärase kasutamise nõue kontori- ja laopindadena. Viidatud leping ei anna mingeid õigusi kinnistu muude alade kasutamiseks oma huvides. Kohus rikkus TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Kohtuotsuses on kirjas, et puuoks, mille all auto seisis, oli eelnevalt saetud. Kohtuotsusest ei selgu, miks sõiduki valdaja, kellel ei olnud õigust kasutada Juhkentali 46 kinnistut Cargobus OÜ sõiduki parkimiseks, kasutas sõiduki parkimiseks kohta, mis oli väidetavalt ohu allikas ning miks autojuht, kes peab tagama sõiduki ohutu parkimise, ei veendunud sõiduki ohutus parkimises. Juhul kui sõiduki valdaja ei märganud puuoksas ohtu, siis millest lähtuvalt leidis kohus, et seda ohtu pidi eelnevalt märkama kostja. Kohus on jätnud ka põhjendamata, miks ta tugineb korteriomandi seadusele kui Juhkentali 46 kinnistul ei ole korteriomandeid loodud. Peale selle, kohus viitab kostja ja kinnistu omanike vahelisele lepingule, kuid ei põhista, millisest lepingu punktist lähtuvalt ta leidis, et kostjal lasus kohustus jälgida kasvava puu okste seisukorda ning et oma kohustuste täitmata jätmisel vastutab kostja kolmandate isikute ees. Vastustaja seisukoht Hageja Salva Kindlustuse AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta Harju Maakohtu 16.05.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses väljendatud hinnanguga Tallinna linna heaolu eeskirjale ja sellega, et kindlustusvõtja poolt auto parkimine vaidlusalusel territooriumil oli õiguspärane. Kostja ei ole esile toonud, et kinnistul olnuks ees tõkkepuu, liiklusmärk, suletud väravad või infotahvel, mis keelanuks rentniku hoovi sissesõidu. Vaidlust ei ole selles, et rentniku poolt auto parkimist kinnistu territooriumil taluti, seega ei saa kostja tugineda asjaolule, et auto parkimine kinnistule oli õigusvastane tegevus. Vaidlus oli poolte vahel selles, kas kostja oma tegevusega või tegevusetusega on põhjustanud kahju kindlustusvõtja varale. Maakohus on kohaldanud vääralt
Asjaolu, et puu on elav organism ja seda võivad mõjutada loodusjõud ja muud tegurid, mille olemasolu või mõju puule ei ole võimalik objektiivselt määratleda, ei võimalda käsitleda puud käesoleva vaidluse asjaoludel suurema ohu allikana
Seetõttu on ebaõige ka maakohtu käsitlus kostjast kui suurema ohu allika valitsejast ja kostja riskivastutusest. Hageja on tuginenud kindlustusvõtja ja kostja vahelises suhtes kahjunõude tekkimisel lepinguvälisele vastutusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei vastuta kostja ka deliktilise üldvastutuse alusel. Deliktilise üldvastutuse korral tuleb kõigepealt kontrollida, kas kostja põhjustas kindlustusvõtjale õigusvastase teoga või tegevusetusega kahju. Hageja on tuginenud
lg-s 1 sätestatud omaniku vastutusele asjast lähtuva ohu tõttu tekkinud kahju eest, kuid möönab ise, et kostja ei ole kinnistu omanik. Halduslepinguga ei saa üle kanda kinnistu 4 Tsiviilasi nr. 2-08-68635 omanike deliktilist vastutust. Ka halduslepingu sõlmimise korral jäävad kinnistust lähtuva ohu eest kolmandate isikute ees vastutavaks kinnistu omanikud. Halduslepingu sõlminud kostja saab vastutada oma delikti eest. Käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest võiks järeldada kostja poolt delikti toimepanemist rentniku suhtes. Juhul, kui kinnistu omanikul on hageja suhtes kahju hüvitamise kohustus, võib ta hoolduslepingust tulenevalt kahju hüvitamiseks makstud summad kostjalt tagasi nõuda vaid juhul, kui kahju tekkis hoolduslepingu rikkumise tagajärjel. Ekslik on hageja seisukoht, et kostjale saab ette heita käibes vajaliku hoole järgimata jätmist. Deliktivastutuse üldkoosseisu korral eeldatakse kahju tekitanu süüd (
Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (
lg 3), kuid deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, mida kohus hindab. Kuna käesolevas vaidluses ei tuvastanud kohus, et kostja oma õigusvastase tegevusega põhjustas rentnikule kahju, ei tule kõne alla kahju suuruse ega kostja süü küsimus. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1) . Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Reet Allikvere Ele Liiv Iko Nõmm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.