← Eesti

2-10-3260/28

Tsiviilasi nr: 2-10-3260 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2011.

§ 68

lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.

§ 80

lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Asja lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas hageja on ruumide kaasomanik ning kas kostjal on valdamiseks õiguslik alus. Kinnistusraamatu õigsust eeldatakse, seega peab vastupidist tõendama kostja. Samuti peab kostja tõendama, et tal on kas seadusest või tehingust tulenev õigus ruume vallata. Kinnistusraamatu väljavõttest ja kinnistu plaanist, mille alusel on kinnistamiskanne tehtud, nähtub, et vaidlusalused ruumid on Karu tn 39 elamu osa. Elamu on kinnistu oluline osa. Kostja möönis kohtuistungil, et ta ei ole kinnistamist vaidlustanud. Kohtule esitatud aktist nähtub, et Tuukri põik 3/Karu 41 elamu (4 korruseline kivimaja) kui vallasasi anti kostjale (kostja õiguseellasele A. T) omandireformi käigus üle kohaliku omavalitsuse poolt. Aktis ei ole märgitud konkreetseid ruume, mis kostjale on üle antud. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et vaidlusalused ruumid on ehituslikult Karu tn 39 elamu osa, mitte Tuukri põik 3 elamu osa. Kui kostjale anti omandireformi käigus üle 4 korruseline hoone asukohaga Tuukri põik 3, siis ei antud talle õiguslikus mõttes üle valdust Karu tn 38 hoone osaks olevatele ruumidele. Asjaolu, et ruumidel on juurdepääs üksnes kostja omandilt ja kostja sai seetõttu ka valduse ruumidele, ei muuda valdust seaduslikuks. Kaupluse projekt ei tõenda omandiõigust, vaid üksnes ruumide paiknemist hoones. Kohus tuvastas, et kostjale ei antud omandireformi käigus vara tagastamisel üle Karu tn 39 elamu osaks olevaid 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-10-3260 vaidluslauseid ruume. Seega ei olnud kostjal ka õiguslikku alust Karu tn 39 ruumide kui vallasasjade kasutamiseks. Kinnistamise käigus muutus Karu tn 39 elamu kinnistu oluliseks osaks. Kostja ei ole kinnistamismenetluse käigus ega hiljem vaidlustanud ei katastriüksuse ega kinnistu moodustamist. Hageja on kinnistusraamatu järgi Karu tn 39 kaasomandi osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa, omanik ja seega ka vaidlusaluste ruumide kui kinnistu olulise osa omanik. Kostja ei ole tõendanud, et kinnistusraamatu kanne on vale. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et kostja valdus vaidlusalustele ruumidele oleks seaduslik. Seega valdab kostja ruume ebaseadluslikult ja need tuleb kostjalt hagejale välja nõuda. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada 17.12.2010 otsuse valduse üleandmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega tunnistada ruumide nr 149-156 valdamine kostja poolt seaduslikuks või määrata uus tähtaeg ruumide üleandmiseks, sest kostja ei jõua ruumide vabastamisega seotud toiminguid teostada ühe kuu jooksul. Kostja valdab alates 01.03.1994 vaidlusaluseid ruume seaduslikult. Kostja ei ole tunnistanud, et vaidlusalused ruumid on Karu tn 39 elamu osaks. Kohus kohaldas ebaõigesti

§ 34

, sest sama paragrahvi lõike 2 kohaselt pidanuks hageja tõendama valduse ebaseaduslikkust. Seda hageja pole teinud. Kõnealused ruumid on alates 1989. a kaupluse osaks, mis paiknes Tuukri põik 3 elamus. Vaidlusalused ruumid kuuluvad kauplusele. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada seoses hageja loobumisega omandiõiguse tunnustamise nõudest. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata valduse kaitse hagi rahuldamise osas, täiendada tuleb kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtaega ning muuta menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonikohtu istungil loobus hageja oma nõudest tunnustada hageja õigust vaidlusalusele kaasomandile. Sellega seoses lõpetab ringkonnakohus nimetatud nõudes menetluse ja maakohtu otsus nõude rahuldamise osas kuulub tühistamisele (TsMS § 429 lg 1 ja § 431 lg 2). Ringkonnakohus nõustub maakohtu antud hinnanguga, et kostjal puudub vaidlusaluste ruumide kasutamise õigus. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki kostja seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 1 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi seetõttu korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja poolt viidatud menetlusnormide rikkumist tõendamiskoormise jaotamisel tulenevalt

§ 34

lg-s 2 sätestatust või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist ringkonnakohus maakohtu otsuses ei tuvastanud.

§ 34lg 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Käesolevas asjas on hageja tõendanud oma omandiõiguse vaidlusalusele kaasomandi osale ja selle, et ta on avaldanud tahet kostja valdus lõpetada. Kuivõrd kostja ei ole valdust lõpetanud, ongi valdus ebaseaduslik. Kostja ei ole tõendanud, et tal on mingi seadusest või tehingust tulenev alus hageja omandit vallata. 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-10-3260 Apellatsioonkaebuses palus kostja määrata tähtaja ruumide üleandmiseks. Apellatsioonikohtu istungil antud selgituste kohaselt asub ruumides kostjale kuuluv küttesüsteem, mis tuleb ümber tõsta. Apellant palus pikendada kohtuotsuse täitmist kuni augustini 2012. Hageja nõustus tähtaja pikendamisega 3 kuu võrra. Ringkonnakohtu hinnangul on 3-kuuline tähtaeg mõistlik ja põhjendatud, arvestades, et hageja peab teostama ruumides küttesüsteemi ümberehituse. Nimetatud osas tuleb maakohtu kohtuotsuse täitmise viisi ja korda täiendada. Menetluskulude jagamisel tuleb arvestada TsMS § 171 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt kannab apellatsioonikaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jäetakse rahuldamata. Samuti tuleb arvestada TsMS § 168 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt hageja hagist loobumise korral kannab hageja kostja menetluskulud. Seega tuleks menetluskulud omandiõiguse tunnustamise nõudes jätta hageja kanda mõlemas kohtuastmes ja apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Sellest tulenevalt tuleb muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ja jätta maakohtu menetluskulud 50 % ulatuses hageja ning 50 % ulatuses kostja kanda, apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.