lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.
lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Asja lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas hageja on ruumide kaasomanik ning kas kostjal on valdamiseks õiguslik alus. Kinnistusraamatu õigsust eeldatakse, seega peab vastupidist tõendama kostja. Samuti peab kostja tõendama, et tal on kas seadusest või tehingust tulenev õigus ruume vallata. Kinnistusraamatu väljavõttest ja kinnistu plaanist, mille alusel on kinnistamiskanne tehtud, nähtub, et vaidlusalused ruumid on Karu tn 39 elamu osa. Elamu on kinnistu oluline osa. Kostja möönis kohtuistungil, et ta ei ole kinnistamist vaidlustanud. Kohtule esitatud aktist nähtub, et Tuukri põik 3/Karu 41 elamu (4 korruseline kivimaja) kui vallasasi anti kostjale (kostja õiguseellasele A. T) omandireformi käigus üle kohaliku omavalitsuse poolt. Aktis ei ole märgitud konkreetseid ruume, mis kostjale on üle antud. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et vaidlusalused ruumid on ehituslikult Karu tn 39 elamu osa, mitte Tuukri põik 3 elamu osa. Kui kostjale anti omandireformi käigus üle 4 korruseline hoone asukohaga Tuukri põik 3, siis ei antud talle õiguslikus mõttes üle valdust Karu tn 38 hoone osaks olevatele ruumidele. Asjaolu, et ruumidel on juurdepääs üksnes kostja omandilt ja kostja sai seetõttu ka valduse ruumidele, ei muuda valdust seaduslikuks. Kaupluse projekt ei tõenda omandiõigust, vaid üksnes ruumide paiknemist hoones. Kohus tuvastas, et kostjale ei antud omandireformi käigus vara tagastamisel üle Karu tn 39 elamu osaks olevaid 3
, sest sama paragrahvi lõike 2 kohaselt pidanuks hageja tõendama valduse ebaseaduslikkust. Seda hageja pole teinud. Kõnealused ruumid on alates 1989. a kaupluse osaks, mis paiknes Tuukri põik 3 elamus. Vaidlusalused ruumid kuuluvad kauplusele. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada seoses hageja loobumisega omandiõiguse tunnustamise nõudest. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata valduse kaitse hagi rahuldamise osas, täiendada tuleb kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtaega ning muuta menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonikohtu istungil loobus hageja oma nõudest tunnustada hageja õigust vaidlusalusele kaasomandile. Sellega seoses lõpetab ringkonnakohus nimetatud nõudes menetluse ja maakohtu otsus nõude rahuldamise osas kuulub tühistamisele (TsMS § 429 lg 1 ja § 431 lg 2). Ringkonnakohus nõustub maakohtu antud hinnanguga, et kostjal puudub vaidlusaluste ruumide kasutamise õigus. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki kostja seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 1 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi seetõttu korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja poolt viidatud menetlusnormide rikkumist tõendamiskoormise jaotamisel tulenevalt
lg-s 2 sätestatust või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist ringkonnakohus maakohtu otsuses ei tuvastanud.
Käesolevas asjas on hageja tõendanud oma omandiõiguse vaidlusalusele kaasomandi osale ja selle, et ta on avaldanud tahet kostja valdus lõpetada. Kuivõrd kostja ei ole valdust lõpetanud, ongi valdus ebaseaduslik. Kostja ei ole tõendanud, et tal on mingi seadusest või tehingust tulenev alus hageja omandit vallata. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.